Esmaspäeval, 24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva, mis tänavuse rahvusvahelise elurikkuse aasta puhul keskendub esmajoones elurikkuse, inimese ja looduse suhetele.

Üle-euroopalise kaitsealade päeva (Europan Day of Parks) üldine eesmärk on rõhutada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ning tuletada meelde Euroopa ühiseid loodusväärtusi ja abinõusid nende kaitseks.

Esmakordselt tähistati seda päeva kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel 1999. aastal, mil möödus 90 aastat Euroopa esimeste rahvusparkide asutamisest. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Seega saavad Euroopa esimesed rahvuspargid tänavu 101-aastaseks.

Ka Eesti esimese kaitseala moodustamisest täitub tänavu sajand. 14. augustil 1910 sai Artur Toomi eestvõttel teoks Vaika linnukaitseala, mis ühtlasi oli Baltimaade esimene kaitseala. Vaika kaitseala loomist peetakse Eesti looduskaitse alguseks. Praegu jääb see ala Vilsandi rahvuspargi piiresse.

Nüüdseks on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitse-, 148 maastikukaitse- ja 343 hoiuala; 546 parki ja puistut; 1038 püsielupaika; lisaks veel teisi kaitsvaid loodusobjekte. Kokku on meil 3543 kaitstavat loodusobjekti.

Eesti on seotud ka üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt 18%-ni.

Nii 24. mail toimuvat Euroopa kaitselade päeva kui ka laupäeval, 22. mail toimuvat rahvusvahelist elurikkuse päeva tähistab Keskkonnaamet üle-eestiliste matkadega meie kaitsealadele.

Lisainfo:

Hanno Zingel, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik, 626 0720