Aiandus.ee

Avame silmad tegelikkuse ees
Kahjuks oleme kõik süüdi maakera põhjalikus saastatuses, sest saastamine saab alguse igast kodust. Kas aga oleme teinud kõik, et seda ära hoida? Iga hinna eest saake suurendades oleme kaotanud mõõdutunde ning muutunud ahneks?
Võib-olla ei ole veel hilja ja sellepärast kutsun ma kõiki üles alustama juba tänasest mõtteviisi "aga nii on ju tehtud kogu aeg" muutmist. Elame oma armsal maakeral ühes rütmis loodusega ja meie vähimaks panuseks on säilitada vastastikune austus. Peame meeles, et enne saamist tuleb anda.
Sööme iga päev sisse mürgitatud, gaasitatud, kiiritatud, keemiliselt väetatud (sellest on jälg igas taimes!), säilitus- ja lisaaineid täis toitu ning tunneme end lõpptulemusena halvasti.
Kogu see keemia on kahjulik ka taimele endale, sest sellega rikutakse taime looduslikku tasakaalu, taim kaotab vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele, väheneb taime aroomikus.
Eelkõige tuleb looduspäraselt kasvatada maitse- ja ravimtaimi. Ei saa ju uskuda, et ravimtaim, mida on keemilise väetisega väetatud, saab oma rikutud tasakaaluga teid aidata. Sama võib öelda maitsetaime kohta, sest tervislikku toitu loob meile ainult puhas taim!
Looduspärase maaviljeluse alustalaks on põhimõte: toita mulda ja parandada selle struktuuri ainult looduspäraste võtetega. See tähendab, et ei kasutata loodust saastavaid keemilisi aineid ning püütakse mulda tagasi anda seda, mida oleme sealt saagiga või koristustööde käigus eemaldanud. Ehk lihtsalt - anna enne Loodusele ja vastutasu on rikkalik!

Aia asukoha valik
Kaugus objektidest. Looduspärases viljeluses on tähtis aia asukoht. Ei soovitata kasvatada maitse- ja ravimtaimi tiheda liiklusega teele lähemal kui 100 m (üle 10 000 auto ööpäevas), kohaliku tähtsusega teedest 50 m kaugusel, asulatest 5 km kaugusel ja linnadest 20 km kaugusel. Tuleb vältida autodest tulnud mürgiseid aineid, raskmetalle, tööstuse saastet, suurpõllundusega kaasnevat lautade läga, mürgiseid taimekaitse ja keemilise väetise jääke jt samalaadseid aineid. Autoteedelt tulnud kahjulikke aineid püüavad päris tõhusalt aia ja tee vahele istutatud puud ja põõsad, eriti veel siis, kui valdavad tuuled viivad teede saastet eemale.
Soojus ja valgus. Aia asukoha valikul on vaja arvestada ka soojuse ja valgusega. On ju enamus maitse- ja ravimtaimi pärit lõunapoolsetelt aladelt ja nende soojuse ja valguse tarve on suur. Niisiis valige võimaluse korral tuulte eest varjatud ja päikesele avatud koht, kus lumi sulab varakult ja muld soojeneb kiiresti.
Kõigepealt on vaja tundma õppida oma aia mulda: milline ta on, mida ta sisaldab.

Kuidas mulda hinnata?
Kaevake kasvuperioodil aias künnisügavusest natuke sügavam auk. Lõigake labidaga ülalt alla uuringuks viil mulda.
Viljaka mulla tundemärgid on:
a) Labidas tundis hõlpsasti mulda - seega on muld kobe. Kogu kihi ulatuses ei ole tihenenud ega paakunud kohti.
b) Mullas on palju sõmeraid, mis ei lagune vee mõjul. Sellise kihi paksus on 20-30 cm.
c) Juured harunevad mullas ühtlaselt. Muld on kõvasti juurte ümber kinni. Liblikõieliste taimede juurtel on palju mügaraid (need on mügarbakterid, mis seovad õhulämmastikku).
d)Vihmausse ja teisi pisikesi mullaasukaid on mullas rikkalikult.
e) Eelmise aasta saagikoristuse jäljed on hajunud. Mullal on hea lõhn.

Hindama peaks ka mulla happelisust. Maitse- ja ravimtaimede kasvatamisel peaks mulla happelisus (pH) olema 5,8-7 vahel. Happelisuse vähendamiseks mulda kas lubjatakse (50 kg/100 m² kohta lupja) või kasutatakse mulla parandamiseks puutuhka (25 kg/ 100m²).
Happelisust saab määrata lakmuspaberiga, kuid ka mulla visuaalsel vaatlusel - kui mullas on palju vihmausse, ei vaja selline muld lupjamist. Kompost reguleerib hästi mulla happelisust. Kui kasutate taimekaitsevahendina puutuhka (aluseline), siis pole muld harilikult liiga happeline. Arvestage ka, et turvas on happeline ja selle kasutamisel tuleb mulda kindlasti neutraliseerida.
Mulla seisukorrast annavad meile vihjeid ka umbrohud, sest osa neist ei kasva kõikjal, vaid lepivad ainult teatud tingimustega. Näiteks põldkannike ja väike oblikas on tõendiks, et muld vajab lupjamist. Samale võib viidata ka nälghein, põldrõigas, roomav tulikas ja hanijalg. Happelisi, liivase pinnasega ja toitainevaeseid muldi armastab ka põldosi, kes eelistab kasvada varjulises paigas.
Umbrohud paljastavad ühtteist ka mulla toitainesisalduse kohta. Näiteks kõrvenõgesele, roomavale madarale ja vesiheinale meeldib toitainerikas muld, kus ülekaalus on lämmastik.
Orashein ei kasva toitaine- ja õhuvaeses mullas, vaid muld olgu huumusrikas ja kobe.
Raudrohule jälle meeldib liivane maa, mis tavaliselt on kaaliumivaene ja raudrohi üritab mulda parandada nii, et tõstab oma sügaval kasvavate juurtega põhjakihis olevat kaaliumi üles, mis parandab ka teiste samas kasvavate taimede olukorda, kes ise ei oleks arvatavasti kaaliumi kätte saanud.
Maitse- ja ravimtaimedele sobivad kõige rohkem õhurikkad ja soojad kergemapoolsed saviliivmullad.
Liivmullale tuleb tuua juurde savi ja turvast, see aitab paremini vett ja toitaineid kinni pidada.
Savimullale on hea lisada liiva või turvast, nii paraenb õhustatus ja haritavus.
Turbamuld vajab lupjamist ja mineraalainetega segamist.
Enne ürdimaa rajamist peab muld saama puhtaks umbrohujuurtest.
Kõige kindlam viis on mustkesa - see tähendab suve jooksul hargiga kaevata niikaua, kuni pole enam näha ühtki tärkavat rohuliblet. Sealjuures on tähtis ära korjata võimalikult palju mullapinnale tulnud juuri. Kaevata tuleks siis, kui umbrohi on just moodustanud leheroseti - nii kurname taimi kõige rohkem. Mustkesa peaks kaevama iga 2-3 nädala tagant kuni kesksuveni.
Edasi külvatakse mulda mõni lühikese kasvueaga taim (kollane, valge või ahtaleheline lupiin, sinep, raps, hernes, põlduba, viki-kaerasegatis), mis sügisel koos juurtega mulda küntakse. Künnile eelnevalt niidetakse taimede pealsed maha ja lastakse paar päeva närbuda.

Väetamine Taimemaad väetatakse segakompostiga - sõnnik kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Maitse- ja ravimtaimed vajavad peale põhiväetise ka väetamist kasvuperioodil. Selleks sobivad taimeleotised, mis annavad peale toitainete taimedele ka elujõudu. Tuntuim on kõrvenõgesevesi. Nõgesed niidetakse ja pannakse suurde tünni ning valatakse üle veega- 1 kg värskeid taimi (100-200 g kuivi taimi) võetakse 10 l vee kohta.Tünn kaetakse kaanega ja kääritatakse iga päev segades 2 nädalat. Leotist lahjendada 1: 10. Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi - ta ergutab juurte kasvu ja vähendab happelisust ning tugevdab öökülmade aegu antuna taimede vastupanu külmale.
Leotisi võib valmistada teistestki taimedest:
varemerohi - sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi - sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid ja vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele
raudrohi - sisaldab vaske
teeleht - sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till - sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill - sisaldab vaske
orashein - sisaldab kaaliumi, räni
Loomsetest väetistest sobib munakooreleotis. Munakoortes on rohkesti kaltsiumi ja fosforit.

Kahjurid
Looduses kasvab koos väga palju erinevaid taimi ja enamik neist on terved. Kuidas see õnnestub? Aga seetõttu, et kahjureid peibutavad kohale peamiselt lõhnad ja haigused levivad ühe liigi taimelt sama liigi taimele. Looduses on aga koos palju taimi, lõhnad on hajutatud, pole tugevad, liigiliselt kasvab üksteise kõrval erinevaid taimi, mis ei lase haigustel massiliselt levida.
Oma aias peaksime saavutama samasuguse liigirikkuse. Teineteist täiendavad.
- nõges ja kikkaputk
- kurgirohi ja maasikas
- rosmariin ja salvei
- basiilik ja tomat
- piparrohi ja uba
- till ja kapsas
Palju annab ära teha kahjureid ära korjates. Kahjuritre vastu aitab kuiva ilmaga ka tuha raputamine nii lehti kui ka juuri söövate röövikute tõrjeks.
Taimeleotistest aitavad:
- lehetäide vastu nõgeseleotis. 1 kg nõgeseid leotada 10 l vees 12 tundi.
- kapsaliblika röövikute, lehetäide ja maasika hahkhallituse vastu aitab koirohuleotis. (50 g koirohtu kuumutatakse 10 l vees pool tundi ja kasutatakse lahjendatult 1:10).
- porgandikirbu, porgandikärbse ja kapsakärbse vastu aitab küüslauguekstrakt (4 küünt purustada 1l vee kohta ja kasutada kohe).
- seenhaiguste vastu aitab kummeli- ja orasheinajuurte leotis.
Kõiki taimeleotisi tuleb pritsida 2-3 korda, vahega 2-10 päeva.

Tiiu Väinsaar
Allikas: Aiapidaja Aastaraamat Aiatark 2002,
lk 141-144.

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist