Sellel suvel oli muruga igavene rist ja viletsus. Vihm ei lasknud õigeaegselt niita ja rohi muudkui kasvas.
Tihedal murul muutuvad maapinnalähedased taimeosad valguse puudusel kollakaks ja nõrgaks. Kui väetasite oma muru suve hakul korralikult, on see nüüd hästi tihe ja kasvuhoos. Vähe sellest, et märga muru on tõesti raske koguriga niita, muudab vihm murupinna pehmeks ja raskemad niidukid jätavad murule rattajäljed.
Pidevalt liigniiskes murus on normaalne õhustatus rikutud. Mullapoorid on täidetud veega ja taimejuured kannatavad õhupuuduse all. Hõredamates murudes hakkavad levima samblad, kes suudavad õhupuudusega paremini leppida kui murutaimed. Tihedatesse murudesse aga ilmuvad mitmesugused seened. Osa seentest nagu kübarseened ja limaseened seeneteadlaste arvates murule erilist kahju ei tee, kuid muru välimuse rikuvad nad ära küll.
Püsiva niiskuse tagajärjel võib murul märgata limaseeni e limakuid, kes katavad valge kuni kollakaspruuni pudrusarnase massiga murutaimede lehti. Õnneks ei ole need parasiitse iseloomuga ega tekita otsest kahju. Limakud toituvad surnud orgaanilisest ainest ja levivad eriti siis, kui niidetud rohi on jäänud murule kõdunema. Kui ilmad muutuvad kuivaks, kaovad need murust kiiresti.
Teisiti on lugu seentega, kes põhjustavad taimehaigusi nagu kõrreliste jahukaste, kõrrerooste, leherooste ja mitmesugused laiksused. Tuulevaiksel kasvukohal võib sellel sügisel aasnurmikal paiguti esineda kõrreliste jahukaste, mis katab taimelehed valkja vildisarnase kihina. Tänavu sügisel esinevad murul sageli ka mitmesugused roosteseente poolt tekitatud seenhaigused, mis ilmnevad oranþide laikudena murutaimede lehtedel. Need ei riku mitte ainult muru välimust, vaid nõrgestavad taimi, pidurdavad nende normaalset arengut ja talveks valmistumist. Seenhaigustest nakatunud muru võib ebasoodsal talvel tugevalt kahjustuda. Massilise jahukaste või roosteseente esinemise puhul peaksite nende tõrjeks kasutama fungitsiide. Kemira poolt pakutavatest preparaatidest on murule sobivaim Tilt 250 EC.
See on süsteemse toimega ja tungib taimesse ühe tunni jooksul – seega on teda võimalik kasutada ka vihmaste ilmade korral. Kasutusjuhend on pakendil.
Seenhaiguste levikut pidurdab regulaarne niitmine, kusjuures niidetud rohi eemaldage murult, eelistatud on koguriga niidukid. Hästi mõjub püstlõikus, mis võimaldab õhu pääsemist pindmisse mullakihti ja kiirendab pinnale kogunenud surnud taimeosade lagunemist. Murule võib külvata ka lehtpuutuhka, mis on ühtlasi kaaliumväetiseks. Pindmise kihi õhustatust aitab parandada ka muru pinnale liivakihi laotamine.
Sambla tõrjumiseks ärge sügisel sammaldunud muru eriväetist Sammalpois kasutage. See sisaldab palju lämmastikku ega ole seepärast sügisel sobiv. Sammaldunud murul tehke püstlõikus, eemaldage lahtine sammal ja seejärel väetage sügisväetisega. Sobivateks väetisteks on Skalsa 0-11-20 või kui muld tundub olevat happeline, siis Skalsa
5-10-25, mis sisaldab 10% kaltsiumi. Hõredatele murudele tehke lisakülv ja laotage seejärel pinnale õhuke kiht liiva.
Külmade saabudes pöörake tähelepanu sellele, et muru ei läheks talve alla liiga kõrgena, seepärast püüdke niita regulaarselt. Niitke sentimeetri võrra kõrgemalt kui suvel ja ärge jätke niidetud rohtu talveks murule. Puude ja põõsaste läheduses riisuge lehed murult ära, lehtede all on soodne keskkond haigustekitajate seente eluks. Jälgige, et murule ei tekiks veeloike – juhtige vihmavesi murult ära.
Muud murude kohta: www.murumari.ee.
Marianna Saar,
OÜ Murumari
september 2004
|
