1. Aiapidajad peavad teadma, kes nende kultuure kahjustab. Kui kahjurit ise ei tunne, tuleb pöörduda abi saamiseks spetsialistide poole, et igal konkreetsel juhul rakendada sobivaid tõrjevõtteid.
2. Kontrollida taimi vähemalt kord nädalas, et avastada kahjurite tegevus ja määrata nende arvukus.
3. Erilist tähelepanu pöörata lehtede alumistele külgedele, kus võivad peituda lestad, karilased, lehetäid ja paljude teiste putukate munad ja vastsed.
4. Alustada tõrjega siis, kui kahjurite arvukus on veel madal, sest siis on see tunduvalt lihtsam ja odavam, sest vajamineva preparaadi kogused on väikesed.
5. Töödelda kogu taime pind, et kahjur, ükskõik kus ta ka taimel ei oleks, saaks hukutava annuse.
6. Mitte pritsida ümbritsevat keskkonda.
7. Tolmpreparaate kasutada tuuletul päeval ja kuivadele taimedele.
8. Kui pärast pritsimisi tuleb vihm, tuleb töö uuesti teha.
9. Kasutada ainult lubatud koguseid: koguste meelevaldne suurendamine on ohtlik. Võib põhjustada taimedel põletusi, lehtedele jäävad kahjulikud jäägid, jne.
10. Preparaatide toime kestvus sõltub paljudest teguritest: temperatuur, niiskus, tuul, päike. Mida suurem on kõrvalekalle optimumist, seda kiiremini mürgi toime kaob.
11. Alati tuleb täpselt kinni pidada preparaadiga kaasasolevast instruktsioonist.
Luule Metspalu ja Külli Hiiesaar,
EPMÜ taimekaitseinstituudi vanemteadurid
Allikas: Aiapidaja aastaraamat Aiatark 2000, lk 105