Soe ja sademetevaene 1999.a suvi oli kapsaöölase (Mamestra brassicae) arenguks soodne ja tema arvukus kogu Eestis erakordselt suur. Esimesed munakogumikud leidsime juunikuus ja juulis käis valge peakapsa, lillkapsa, kaalika jt toidutaimede hävitamine juba täie hooga. Neid võis leida ka kasvuhoonetest, kus kahjustati nii taimelehti kui vilju. Kuna kapsaöölane ei ole meil varem suurkahjur olnud, ei tuntud teda sageli ära ja ei osatud õigeaegselt tõrjuda. Alljärgnevalt esitame selle kahjuri
kirjelduse, tema bioloogia ja tõrje.
Kirjeldus
Valmik. Esitiivad on pruunikashallid, millel servas valkjas laineline joon ja keskosal hele v-kujuline märk. Tagatiivad on helehallid. Liblika tiibade sirulaius on 40-44 mm.
Muna lapikümmargune, keskel väheldane süvend. Muna alguses kollakasroheline, kapsalehega küllalt ühte värvi, hiljem muutub sinakashalliks, vahetult enne koorumist violetjaks. Vastne on  koorudes hall, teises kasvujärgus muutub roheliseks, alates neljandast kasvujärgust hallikas- või pruunikasroheliseks, mõnikord ka mustjaks. Iga segmendi seljaosal on 4 musta kolmnurkset laiku. Kere külgedel kulgeb heledam triip, hingamisavad mustad valge täpiga keskel, keha alumine pool seljast märgatavalt heledam. Täiskasvanud röövik on kuni 45 mm pikkune. Nukk on nn kaetud nukk, kus keha ümbritseb kõva pruun kest,  20-24 mm pikk.
Bioloogia
Levik.  Kapsaöölane on polüfaagne kahjur, kes esineb kogu Eestis, kuid tavaliselt ei ole ta sage. Ta on visa asukas ja kohtades, kus ta juba kord on, esineb igal aastal. Looduses eelistab parasniisket elupaika. Peremeestaimed: kapsas, kaalikas, raps, tomat, hernes, kõrvits, salat, saialill, aedspinat, valge pusurohi, käokann, harilik kurekell, suur teeleht jne.
Kahjustus. Nooremad kasvujärgud on kapsa välimistel vanaematel lehtedel, kus söövad lehtedesse akensööma, kus "klaasiks" on lehe ülemine epidermis, kahjustus sel ajal sarnaneb kapsakoi röövikute omaga, kes samuti toituvad kapsa välimiste lehtede alaküljel. Vastsed liiguvad vanemaks saades välimistelt lehtedelt sisemistele, närivad
neisse ebakorrapäraseid auke. Aktiivsed on õhtul ja öösel. Päeval peituvad lehtede vahele. Alates neljandast kasvujärgust  söövad röövikud end kapsapeasse, isegi kuni
südamikuni välja. Reostavad ekskrementidega kogu kapsa ja sageli ei ole inimesel enam sellega midagi peale hakata.
Arengutsükkel. Liblikad ilmuvad juunis või juulis, kui õhutemperatuur on +15–20 ?C. Lendlevad videvikutundidel, kõige intensiivsemalt enne keskööd. Päeval on nad peidus. Valmikud vajavad küpsussöömaks õistaimede nektarit, vastasel korral lüheneb nende eluiga ja väheneb viljakus. Soodsates oludes võivad elada kuni kuu aega. Munad paigutatakse lehtede alaküljele ühekihilise kogumikuna, milles on tavaliselt 20-30 muna, kuid leitakse isegi 150 munalisi kogumikke. Munajärk kestab kuni 10 päeva.
Vastkoorunud röövikud roomavad  kohe laiali, kuid jäävad esimesteks kasvujärkudeks selle lehe piiridesse, millel asus munakurn. Hoiduvad lehe alumisele küljele. Kuna röövikud on kannibalid (söövad liigikaaslasi) hoidutakse üksteisega kontaktidest. Vastsetel on viis kasvujärku, nende areng kestab kuni kuu aega. Täiskasvanud röövikud lähevad mulda, kus nukkuvad hõredas kookonis. Eestis annavad nad tavaliselt ühe põlvkonna, kuid 1999. a. kuuma suve tingimustes oli neil nähtavasti ka osaliselt teine põlvkond, sest munakurnasid ja noori röövikuid leidsime veel augustis.
Tõrje
1. Väikemajapidamises tuleb kapsaöölase lemmiktaimi pidevalt kontrollida. Selleks vaadelda välimiste lehtede alumisi külgi vähemalt kord nädalas. Munakurnad ja röövikud alati hävitada.
2. Sügisene korralik mullaharimine toob talvituvad nukud pinnale, kus nad satuvad lindudele toiduks või hukkuvad ebasoodsate talvitusolude tõttu.
3. Taimse päritoluga looduslikud (botaanilised) insektitsiidid on keskkonnasõbralikud ning praegu maailmas väga populaarsed. Neist erilist tähelepanu on pälvinud meelialiste (Meliacea) sugukonda kuuluv niimipuu (Azadirachta indica), mille ekstrakte on katsetatud paljudesse erinevatesse seltsidesse kuuluvate putukate, lestade ja nematoodide vastu. OÜ Trifolio-M GmbH Saksamaal toodab praegu teaduslikeks uuringuteks niimi seemnetest looduslikku preparaati Neem-Azal-T/S (toimeaine sisaldus 1%). See preparaat on ka EPMÜ taimekaitseinstituudis katsetamisel. Töötlesime selle preparaadiga valget peakapsast juuni keskpaigast alates iga 10 päeva järel. Nendelt taimedelt ei leidnud me kogu katseperioodi vältel ainsatki kapsaöölase munakurna ega röövikut, mis näitab, et preparaat on selle liigi valmikuile munemisrepellent. Sellel botaanilisel insektitsiidil võiks Eestis olla tulevikku.
4. Taimetoodangu Inspektsiooni 1999.a välja antud taimekaitsevahendite kasutamise juhendis soovitatakse kapsakahjurite vastu kasutada püretriinide baasil välja töötatud Raid House & Garden ja Schultz-Instant Insect Spray preparaate (botaanilised insektitsiidid), mis on pakendites kasutusvalmis lahustena. Need preparaadid toimivad putukatele kui tüüpilised närvimürgid, kutsudes esile paralüüsi.
5. Kapsaöölase tõrjeks soovitatakse samas juhendis kasutada veel järgmisi püretroide (püreetri funktsionaalsed analoogid): Bulldock 025 EC (0,25-0,30 l/ha), Chinmix 5 EC (0,20-0,30 l/ha), Decis 2,5 EC (0,30-0,50 l/ha), Fastac (0,10-0,15 l/ha),  Inta-Vir (0,80 l/ha), Mavrik 2F (0,20 l/ha), Sherpa 25 EC (0,10-0,20 l/ha). Neid preparaate saab peakapsa töötlemisel kasutada vaid kapsaöölase munade ja nooremate kasvujärkude hävitamiseks, kes paiknevad välimistel lehtedel. Hilisemad kasvujärgud on peidus peades ja nendeni lahused ei pruugi ulatuda, ka võivad preparaadid jääda kapsapeadesse ja muutuda inimesele ohtlikuks.