Keskkonnaministeerium esitas Balti klindi kui silmapaistva geoloogilise
objekti kandideerima UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja.
Balti klint ehk paekallas on üks pikimaid katkematuid ja terviklikke
järsakuid maailmas. Klindi kogupikkus on 1100-1200 km, sellest 250 km
pikkune maismaaosa asub Põhja-Eestis. Eestimaalased tunnevadki klinti just
Põhja-Eesti pankranniku nime all. Maailmapärandi nimekirja kandideerima
esitati 7 silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat paekalda lõiku:
Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase, Tsitre-Muuksi, Ontika ja Udria pangad.
Esildise kandideerimiseks valmistas ette TTÜ Geoloogiainstituut.
Balti klint algab Rootsis Ölandi saare läänerannikul, kulgeb saare
põhjaosast alates merepõhjal ning tuleb uuesti nähtavale Osmussaarel ja
Pakri saartel. Läbi Eesti kulgeb klint Venemaale, kus ta Laadoga järve
lõunakaldal kaob nooremate devoni kivimite alla. Suurim on klindi kõrgus
Ida-Eestis Ontikal: 55,6 m.
Balti klint on maailmas ainus nii ulatuslik, erakordselt rikkaliku ja
hästi säilinud faunat sisaldavate kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite
paljand. Sellel saab jälgida kambriumi, alam- ja kesk-ordoviitsiumi
kivimkihtide peaaegu täielikku läbilõiget: maa geoloogilist ajalugu umbes
100 miljoni aasta vältel.
Põhja-Eesti pankrannik on üks Eesti rahvussümbolitest.
Senini on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud vaid üks objekt:
Tallinna vanalinn. Eelmisel aastal kandideeris nimistusse ka Kuressaare
kindlus, kuid see ettepanek saadeti täiendamiseks tagasi.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks pankrannik maailmapärandi
nimekirjas tähelepanuväärne objekt, sest nii asustatud piirkonnas nagu
Euroopa on puhtalt looduspärandina võetavaid objekte väga vähe leida.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
|
