Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et lõke ei ole koht, kus põletada kevadkoristusega kogunenud risu ja rämpsu. Lõkkesse tohib visata vaid põletamiseks sobivat materjali ehk kuiva ja kemikaalidega töötlemata puitu.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruuli sõnul ei teadvustata tihti, miks lõkkesuitsu sissehingamine ärritab silmi ja hingamisteid. "Ohtlikke saasteaineid tekib vähem, kui põletada puhast kuiva puitu. Mida niiskem on põletatav materjal ja kui lõkkesse visata põletamiseks mittesobivaid asju, seda rohkem sisaldab suits inimest ja keskkonda kahjustavaid aineid," lausus Pruul, kelle sõnul on üheks suitsu komponendiks nn peenosakesed, mida me palja silmaga ei näe, aga mida tekib igasugusel põlemisel rohkesti ja mis on tervisele kõige ohtlikumad. "Peenosakesed satuvad kopsudesse ja sealtkaudu vereringesse, kandudes nii kogu organismis laiali. Organismi sattunud peenosakesed koos saasteainetega on inimesele sama ohtlikud nagu vale toitumine, vähene liikumine ja stress, põhjustades südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, kopsuhaigusi, trombe ja ülekaalulisust," selgitas Pruul.
Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul põhjustab õhusaaste Eestis kuni 600 enneaegset surma aastas. Samas suurusjärgus on õhusaastest tingitud haiglaravi vajavate inimeste arv. Eriti hoolikad peaksid suitsuses ümbruses olema inimesed, kellel on südamepuudulikkus, stenokardia, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või astma. Samuti peaks laste kokkupuude suitsuga olema minimaalne, kuna nende organism alles areneb ja nad hingavad kehakaalu kilogrammi kohta rohkem õhku, sh õhusaastet kui täiskasvanud.
Keskkonnaministeerium siiski lõkketule nautimist ära ei keela, sest kahtlemata kuulub lõke soojade õhtute ja romantika juurde.
Et lõket teha ohutult
- põleta korralikku kemikaalidega töötlemata puitu või kuivi oksi,
- lõkkesse heitmiseks ei sobi märjad lehed ja oksad ning igasugused jäätmed, sh väikesed kilekotid ja ühekordsed toidunõud,
- ära jäta tukke hõõguma ja mürgist suitsu levitama,
- lisaks tuleohutuse nõuete täitmisele tuleb vaadata ka ilmastikutingimusi, et tekkiv suits ei hajuks ega kahjustaks naabruskonda ja teid endid,
- kindlasti on oluline tagada intensiivne põlemine, põletades korraga väiksemas koguses peenemaid halge, mis põlevad täielikult - siis tekib vaid veeaur ja süsihappegaas ning minimaalselt kahjulikke lisandeid.
Kõigis omavalitsustes on jäätmejaamad, kuhu saab viia jäätmeid, mida kodus ei saa kompostida, põletada või tavaprügisse panna. Vaata www.kuhuviia.ee ja sealt leiad kõigile jäätmeprobleemidele üllatavalt lihtsalt lahenduse.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
