24. märtsil toimunud Soome ja Eesti maaeluministri videokonverentsil leiti ühiselt, et praegusel keerulisel ajal on kõige olulisem tagada tervishoiusüsteemi ja toidutootmise toimepidevus.
Mõlema ministri silmis on üks suurimaid probleeme toidutootmisel riigisisestest ressurssidest abikäte leidmine. "Eestil tuleb ennekõike leida vastus Ukrainast tulnud hooajalise tööjõu töölubade pikendamise ja sisemiste ressursside leidmise küsimusele," märkis maaeluminister Arvo Aller.
2019. aastal töötas Eestis põllumajandus-, metsamajandus-,jahindus- ja kalandussektoris kokku veidi üle 5000 hooajatöölise, kellest valdav enamik olid pärit Ukrainast. "Hooajalistele töölistele, kelle tööluba hakkab lõppema, aga kes oleks valmis tööd Eestis jätkama, tuleb kiiremas korras luua selleks võimalus," ütles Aller.
Soome maaeluminister Jari Leppä tõdes, et mõlemad riigid peavad püüdma riigisiseselt vabanevat ressursi paremini ära kasutada. Soomes töötab 16 000 hooajatöölist. "Kohalikele inimestele tuleb luua võimalused ulatada toidu tootjatele ja töötlejatele abikäsi," sõnas Jari Leppä.
Eraldi küsimusena puudutati homme toimuvat Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumist, kus Eesti ja Soome on väga sarnasel positsioonil. Kummagi riigi minister ootab Euroopa ühiselt põllumajanduspoliitikalt suuremat paindlikkust, meetmeid ja lahendusi, mis võimaldaks kiirendada otsetoetuste väljamakseid, vähendada füüsilisi kontrolle viiruseperioodil ning tagada siseturu toimimine, mis on vajalik lisaks toiduga varustatusele ka põllumajandustootmise sisendite (seemned, väetised) kättesaadavuse ja hinnataseme kontrolli all hoidmiseks.
"Ennekõike pidasime siin silmas kohapealsete kontrollide mahu vähendamist ja võimalust muuta toetuste reegleid paindlikumaks. Suurem paindlikkus võimaldaks vajadusel näiteks toetuste reegleid muuta, nii et toidu tootmiseks saaks maad täiendavalt kasutusele võtta ja seeläbi toodangut suurendada. Sarnaseid abinõusid on kasutatud ka varem suuremate kriiside ajal," selgitas Arvo Aller.
Mõlemad ministrid tõdesid, et tiheda kontakti hoidmine ja mõtete vahetamine on oluline ka tulevikus.
Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade