Aiandus.ee

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on maapinnani ulatuvad sügavad varinguaugud ohtlikud nii elanikele kui loomadele. "Varinguid on tekkinud varemgi, kuid probleem on ajas kasvanud ning riik peab leidma probleemiga tegelemiseks lahendusi," ütles keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul on varingud tekkinud endiste allmaakaevanduste aladel, kus kaevanduse sugemisest on möödas üle 40 aasta.

"Esimesed põlevkivi allmaakaevandused alustasid tööd 20ndatel ehk ajal, mil põlevkivitööstus hakkas Eestis arenema. Kaevandati toonastele teadmistele ja tehnoloogiale kohaselt ehk valdavalt käsitisi kamberkaevandamisviisiga ja paarislaavadega. Tollal rajati allmaakaevandusi ka sellistele aladele, kus põlevkivi oli maapinnalähedastes kihtides. Tänapäeval oleks sellistes sügavustes sobivaks tehnoloogiaks karjääriviisiline ehk pealmaakaevandamise viis ja varinguaugud ei oleks probleemiks," märkis Gailan.

Vanad põlevkivikaevandused asuvad Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve linnade lähistel - Kukruse (1921-1967), Kiviõli (1922-1987), Käva (1924-1972), Kohtla (1937-1999), Kaevandus nr 2 (1949-1973) ja Kaevandus nr 4 (1953-1975). Kunda lähistel Ubjas on samuti allmaakaevandus, mis töötas aastatel 1926-1959.

Tallinna Tehnikaülikoolil (TTÜ) valmis eelmisel aastal "Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring", kus on kaardistatud kaevanduste tuulutuseks rajatud ligi 1200šurfiauku ning lisaks ka selliseid varinguauke, kus kaevanduskäikude varingud ulatuvad maapinnani. Uuringu tulemusena valmis kaardikiht, millelt on näha probleemsete kohtade asukohad.

Kollases ringis on madalad ja vanad suletud kaevandused, kus probleemid on ilmnenud (väljavõte TTÜ 2018.a uuringust).

Alates 2017. aastast on ka Maa-ameti veebilehel geoportaal.maaamet.ee maardlate kaardirakenduses võimalik tutvuda põlevkivi altkaevandatud alade, allmaakaevandamisel jäetud tervikute ja kaevanduste šurfide kaardikihiga. Kaardikihi nimeks on TTÜ stabiilsushinnangu töö alad, mis võimaldab vaadata koos teiste kaartidega, näiteks katastriüksuste kaardiga kinnistutel asuvaid altkaevandatud alasid. Geoportaalist leiab ka teisi, kehtivate kaevandamisubadega seotud infot ja maavara maardlaid.

Nii TTÜ "Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring" kui ka Maa-ameti geoportaalis olev kaardikiht annab Keskkonnaministeeriumile, kohalikele omavalitsustele ja elanikele infot, millistes asukohtades on altkaevandatud aladel tekkinud varinguaugud. Mõnel juhul on need elanikest kaugemates asukohtades nagu metsas ja põldudel, kuid mõnikord ka asulates, elamute ja maanteede läheduses, haritaval põllumaal, mistõttu kujutavad suuremat riski seal liikuvatele inimestele.

Kui kehtivate kaevandamislubade omaja peab vastavalt maapõueseadusele hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst ja seda ka kolm aastat pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, siis nendel aladel, kus kaevandamisest on möödas enam kui kümme aastat, kehtivat maavara kaevandamise luba peal ei ole, on vastav kohustus jäänud maapõueseaduse kohaselt riigile.

Gailani sõnul analüüsib Keskkonnaministeerium järgmise sammuna saadud uuringutulemusi. "Enne korrastamistöödega alustamist viime läbi eeluuringud, et kaardistada tööde ulatus, sealhulgas esmajärjekorras korrastamist vajavad asukohad ja korrastamise tehnilised lahendused, sellest järgmise etapina saab alustada korrastamisega. Arvestades, et probleemseid šurfiauke ja ka varinguid on väga palju, tuleb likvideerimisel alustada nendest, mis on kõige suuremate riskidega. Korrastustöid viib ellu ja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus," lausus Gailan.

Keskkonnaministeerium palub elanikel anda teada vanade kaevanduste kohal toimunud ohtlikest maapinnavaringutest ja varinguaukudest, võimalusel veebruari lõpuks. Palume selleks saata teade Keskkonnaametile: info@keskkonnaamet.ee. Võimalusel saata täidetud teavitusankeet, mille leiab Keskkonnaameti maapõue valdkonna korrastamiskohustuse veebilehelt: