19. detsembril oli Brüsselis aasta viimane Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, mille olulisim teema oli üleilmse elurikkuse kaitse alates 2020. aastast. Lisaks räägiti ka keskkonna- ja kliimapoliitika tulevikust.
Kohtumisel osalenud riikide esindajad kiitsid üksmeelselt heaks elurikkuse konventsiooni (alates 2020) ülemaailmse raamistiku järeldused. "Absoluutselt kõik liikmesriigid rõhutasid bioloogilise mitmekesisuse olulisust ning vajadust tolle kaitsmisele rohkem ressursse ja tähelepanu pöörata," ütles kohtumisel Eestit esindanud asekantsler Marku Lamp ning lisas, et Euroopa võtab selle valdkonna edendamisel liidrirolli.
Elurikkuse kaitse raamistikuga võtavad riigid endale suuri eesmärke ning loovad uusi lahendusi ökosüsteemide, elurikkuse ja liikide kao peatamiseks ning seni võetud kohustuste edendamiseks. Raamistik on planeeritud vastu võtta elurikkuse konventsiooni osaliste 15ndal kohtumisel (CBD COP15) 2020. aasta oktoobris Hiinas, Kunmingis.
Samuti kinnitasid ministrid üle metsade kaitse vajaduse, mida olid väljendanud paar päeva varem ka Euroopa põllumajandusministrid. "Eriti tähtsaks peetakse väheste põlismetsade kaitset ning vajadust keskenduda senisest enam ka väljaspool Euroopat olevate metsade jätkusuutlikuks majandamiseks. Selleks peavad riigid jälgima, et väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud puit oleks pärit kestlikult majandatud metsadest, mitte saadud näiteks raadamise tulemusena," kommenteeris Lamp.
Mitme riigi ministrid rõhutasid ka vajadust reguleerida range kaitse all olevate suurkiskjate populatsioone, juhul kui see on saavutanud soodsa seisundi ja kohati tekitamas kogukondades konflikte.
Ministrid said esmakordselt tutvuda ka Euroopa Komisjoni uue roheleppe asepresidendi Frans Timmermansi ja keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičiusega. "Üksmeelselt kiideti komisjoni eelmisel nädalal avaldatud roheleppe eest, kuid seda nähakse peamiselt esimese sammuna. Jah, seal on kirjas suur osa sellest, millele järgnevatel aastatel suuremat tähelepanu pöörata, kuid nüüd on vaja detailsemalt arutada seda, kuidas eesmärke saavutada," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Keskkonnaministrid rääkisid, mis on nende nägemuses vajalik, et kindlustada üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050, tagada puhtam ja elurikas keskkond ning kestlik majanduskasv. Rõhutati, et EL peab olema maailmas keskkonna- ja kliima teemadel juhtpositsioonil ja lähenema keskkonnaprobleemidele laiahaardeliselt.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
