8. juunil kell 10 algab Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatav toiduohutuse konverents, millel käsitletakse Euroopa ja Eesti tippspetsialistide osalusel toiduohutuse tulevikuvisioone, toiduohutuse rolli rahvusvahelises kaubanduses, mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud ohte ning initsiatiivi vähendada toiduainetes suhkru, soola ja rasva sisaldust.
Järjest enam on toidu ohutuse ja kvaliteedi temaatika esil nii avalikes kui ka poliitilistes aruteludes, põhjustades sageli erinvaid arvamusi ning emotsioone. "Toidu ohutus ja kvaliteet on tarbija jaoks ülioluline, seda võiks nimetada lausa inimõiguseks ning seetõttu on tarbija tundlikkus selles osas väga suur. Toiduga seotud teemad leiavad alati ka suurt meediakajastust. Samas on toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamine ka üheks toidutarneahela tehnoloogilise arengu mootoriks," rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.
"Toidukaubandus globaliseerub ja toiduohutus muutub järjest olulisemaks ka rahvusvahelises kaubanduses. Uute turgude avamine ja ekspordi edendamine on ühtviisi oluline nii meie valitsusele kui ettevõtetele," lisas Saron.
"Koos toidutootmise tehnoloogia ja kaubanduse arenguga muutub järjest keerulisemaks ja mitmetahulisemaks toiduohutuse tagamine. See omakorda suurendab vajadust olla valmis uute riskide maandamiseks. On väga oluline, et saame lahendusi otsida üheskoos arutledes ning mõtteid vahetades," ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Saroni sõnul peame nii uute turgude kui ka oma koduturu jaoks pöörama piisavat tähelepanu toiduohutuse erinevatele aspektidele nagu lisaainete kasutamine, taimekaitsevahendite ja antibiootikumide kasutamine, lisaks tagama piisava jälgitavuse ning tõenduse oma toodangu ohutuse kohta. Seega kogu selle väga keerulise ja mitmekesise maailma kokkusidumine ei ole kerge ja nõuab kogu toidutarneahela osaliste suurt pühendumist. Toiduohutust ei saavutata niisama, vaid sellega tuleb tegeleda päevast päeva.
"Selleks vajame asjakohast ja kaasaegset toiduohutuse poliitikat, mis võtab arvesse kogu mitmekesisust, tagades tarbijale kindlustunde ja heaolu ning ettevõtjale võimaluse innovatsiooniks ning uute toodete arenduseks. Regulatiivne raamistik ei tohiks pärssida aga ettevõtja omavastutust ja initsiatiivi. Ruumi peaks jääma ka kohalikule toidule ja väikeettevõtjale," rõhutas Saron.
Konverentsi peaesineja on Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskuse terviseüksuse asejuhataja Sandra Caldeira, kes tutvustab EL-i visiooni raportit "EL-i toiduohutus ja toitumine 2050". Toiduohutuse rolli rahvusvahelises kaubanduses käsitevad Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi ja Soome toiduohutuse ameti Evira spetsialistid. Mikroobide antibiootikumiresistentsusest ja sellega seonduvatest ohtudest räägivad Maaeluministeeriumi spetsialistid ja Eesti Maaülikooli ning Tartu Ülikooli teadlased. Viimase aja üks enim vastukaja leidnud teema on inimeste toitumine ja füüsiline aktiivsus ning toiduainetes suhkru, soola ja rasva vähendamise initsiatiiv. Seda teemat käsitlevad Euroopa Piimandusassotsiatsiooni ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
