Põllumajandusamet on sel kevadel korduvalt avastanud koos taimse materjaliga Eestisse imporditud ohtlikke taimekahjustajaid. Peamiseks haiguste ja kahjurite edasikandjaks on inimene.

On paratamatu, et aina kiireneva kaupade liikumisega eri maailma piirkondade vahel kaasnevad ka teatud ohud. Eestissegi tuuakse igal aastal hulgaliselt uusi ja põnevaid taimeliike ning vanade armastatud taimede uusi sorte ja aretisi. Taimeistikutes, lõikelilledes või muus taimses materjalis võivad aga peituda mitmed haigused või kahjurid, mida ei ole võimalik palja silmaga tuvastada. Nõnda on inimene tahtlikult või tahtmatult levitanud võõrliike ning taimekahjureid kontinentide vahel juba sajandeid.

Tänapäeval võtab ka taimekaubandus järjest suuremaid mõõtmeid – ainuüksi Hollandisse on viimase kümne aasta jooksul sisse toodud üle 50 miljardi taime (265 erinevast sugukonnast) 164 erinevast päritoluriigist. Ka taimeliigid ning -sordid, mis kaubanduses liiguvad sõltuvad teatud määral moest ja trendidest, mida ette ennustada on võimatu. Seega on paratamatu, et aeg-ajalt tõstab pead jällegi uus Euroopas senitundmatu taimehaigus, mis toob kaasa laastavaid tagajärgi kohalikule elustikule.

Xylella fastidiosa kahjustus Itaalia oliiviistanduses. Foto: Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kahjustajate andmebaas.

Ohtlik oliivipuude bakter Itaalias

2013. aasta oktoober oli must kuu Itaallastele, kuna Lecce provintsis Apuulia maakonnas tuvastati oliivipuudel ohtlik bakter (Xylella fastidiosa), mida seni oli peetud pigem viinapuude ning tsitruseliste haigustekitajaks. See oli esmakordne kahjustaja leid Euroopas, mis arvatavasti sisse toodud dekoratiivsete kohvipuudega Costa-Ricast. Aina karmimate meetmetega on üritatud bakteri levikut peatada, kuid seni pole seda suudetud ning kahjustaja laiendab oma haaret mööda Itaalia saapakontsa põhjapoole. Alles hiljaaegu võeti Euroopa Komisjoni poolt vastu otsus erakorraliste tõrjemeetmetega bakteri leviku peatamiseks, mis tähendab enam kui 11 miljoni haigestunud oliivipuu hävitamist. Mõistagi ei ole taoline otsus kohalike seas populaarne, sest määrab hävitamisele mõnikord mitmesaja-aastased taimed, mis püsinud läbi inimpõlvkondade. Seetõttu pole bakteri poolt tekitatud kahju mõõdetav üksnes rahanumbriga, vaid jätab sügava armi ka kohalikule kultuuriloole.

Taimekahjustajavabad piirkonnad on kaitse all

Uues keskkonnas juba jõudsalt kanda kinnitanud kahjustajate puhul ei pruugi nakkuskollete hävitamine olla enam võimalik. Saab vaid keskenduda kahjustaja edasise kontrollimatu leviku ärahoidmisele ning kasutada karantiinseid meetmeid vaid piirkondades, kuhu kahjur veel jõudnud ei ole. Üheks selliseks näiteks on viljapuu-bakterpõletik, mille suhtes on Euroopas säilinud vaid vähesed kaitstavad piirkonnad. Kaitstav piirkond, milleks on tunnustatud ka Eesti, on piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht ohtliku taimekahjustaja levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllukultuuride kasvatamise tõttu.

Haigused ja kahjurid levivad inimtegevuse tõttu

Uued riskid taimekahjustajate näol võivad ohustada erinevaid piirkondi ka tulenevalt hooajalistest ilmastikuolude muutustest ning kliima järk-järgulisest soojenemisest. Isegi minimaalne temperatuurimaksimumide muutumine võib nihutada kahjustajate potentsiaalset leviku kaugust. Samuti on võimalik taimehaiguste ümberkohastumine teistsuguste ilmastikuoludega või uutele peremeestaimedele, sest ka taimekahjustajad on elavad organismid, mis peavad oma elutegevuse säilimiseks kohanema kõigi looduslike ning inimtekkeliste protsessidega. Samas peab tõdema, et peamiseks haiguste ja kahjurite edasikandjaks on just inimene ise ning kahjustajate levik pikemate distantside või looduslike barjääride taha toimub saastunud taimmaterjali transportimisel.

Tamme äkksurm rododendronil. Foto: PMA pildikogu

Taimekahjustajad kohanevad ka põhjamaiste ilmaoludega

Ka Eestit ohustavad mitmed taimekahjustajad, mis on võimelised siinsed karged talved üle elama ja põhjustama suurt kahju kohalikele metsadele, põllukultuuridele ning muule elustikule. Käesoleval aastal on mitmetest sissetoodud rododendroni taimedest tuvastatud ohtlik tamme äkksurm (Phytophthora ramorum), eelmisel aastal leiti mitmest puukoolist ohtlik ploomirõugete viirus. Kuigi Euroopa Liidu ühtse turu ja vaba kaubanduse jaoks on kehtestatud omad reeglid ja nõuded taimede ja muu taimse materjali kvaliteedi tagamiseks, ei ole ka need igas olukorras täielikult vettpidavad.

Vältige taimekahjustajate levitamist!

Ka inimesed ise peavad pidevalt neid ohustavate kahjustajatega kohanema. Tähtis on mõista, milliseid ohte võivad endas peita taimed või muu taimne materjal ning vältida igal võimalikul juhul taimekahjustajate levitamist. Igaühel meist on suuremal või vähemal määral vastutus hoida kohalik loodus terve ja elujõulisena. Parim kaitse ohtlike kahjustajate vastu on valida istutamiseks ja kasvatamiseks kohalikke liike, mis on siinsetes oludes kasvanud ning seega kõige vastupidavamad kõikide kahjurite vastu.

Lisainfo ohtlike taimekahjustajate kohta Põllumajandusameti kodulehel.

Mart Kinkar, Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist

Allikas: Maablogi