Soome lahe aastal selgitavad Eesti, Soome ja Venemaa teadlased välja lahe ökosüsteemi seisundi ning teevad ettepanekuid olukorra parandamiseks. Teadlased keskenduvad kuuele teemavaldkonnale alates mereliikluse mõjust merekeskkonnale kuni bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude säilimiseni. „Soome lahe suurim keskkonnamure on toitainete küllustumisest tekkiv vetikate vohamine, mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Vesi muutub läbipaistmatuks ja hapnikuvaeseks, mis tähendab muude negatiivsete mõjude hulgas ka kalavarude vähenemist,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler ja teema-aasta Eesti töögrupi juht Andres Talijärv.

Vetikate kasvul merevees on ka loomulikud põhjused, kuid valdava hoo annab sellele inimtegevusest tingitud toitainete suur sissevool.
Seetõttu ei ohusta Soome lahte mitte ainult võimalikud reostused merel, vaid ka maismaal toimuvad reostused jõuavad vooluveekogude kaudu Soome lahte. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud Soome lahe veeseisundi parandamiseks üle 600 miljoni euro. Selleks on olulise panuse andnud reoveepuhastite rekonstrueerimine ja ajakohastamine, samuti jääkreostuse likvideerimine ja jäätmehoidlate likvideerimine ning sulgemine. Näiteks suleti Sillamäe jäätmehoidla, mis paiknes vahetult Soome lahe kaldal ja andis ligi kolmandiku Eesti lämmastiku koormusest Soome lahele.

Aasta vältel toimub Eestis, Soomes ja Venemaal hulgaliselt sündmusi. Riikide esindajad loovad ühise rändnäituse, mis tutvustab lahte looduslikust, kultuurilisest ja keskkonna vaatevinklist. Näitus on komplekt kümnekonnast eksponaadist, mis käsitlevad näiteks mikroprügi, lahe olukorda minevikus ja praegu, kultuurilugu ja elukeskkond. Näituse külastaja saab mõtteid mida tema saaks lahe heaolu tarbeks teha. Mais avatakse näitused samaaegselt Eesti Loodusmuuseumis, Tartu Keskkonnahariduse Keskuses ning Keskkonnaameti Pärnu ja Narva büroodes. Loodusmuuseum viib huvilised ka õpperetkedele kaljasel Hoppet ja uurimislaeval Salme, kus õpitakse tundma mere selgrootuid, kuid juttu tuleb ka ökoloogiast, keskkonnaseisust ja suurematest loomadest.

Soome lahele keskendub ka tänavune traditsiooniline maikuus toimuv looduskaitsekuu ja aasta loomaks on looduskaitsjad valinud viigerhülge.

Tegevustesse on haaratud ka hulgaliselt teisi sündmusi. Näiteks on nende seas suvine koostöö Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivaliga, juuli teises pooles toimuv Tallinna merepäevad ning pere- ja merepäevad Kundas. Suvel paneb populaarne Looduse Omnibuss käima Omnilaeva, mis viib huvilised erinevatele õpperetkedele ranniku läheduses ja saartele.

Augusti keskel toimuval Purtse Jõefestivalil saab lisaks kultuuriprogrammile teadmisi ammutada ja arutleda keskkonnateemadel kõigile avatud seminaril. Soome lahte suubuv Purtse jõgi on aegade jooksul olnud Eestis üks enim tööstusest mõjutatud veekogusid. Tänaseks on jõe seisukord oluliselt paranenud ning jõkke on naasnud isegi lõhelised, kes on vee kvaliteedi osas vägagi tundlikud. Augusti viimasel päeval süüdatakse kõikjal rannikul muinastuled, mille eesmärk on tuletada meelde, et meid ühendav meri vajab hoidmist.

Soome lahe aasta tippsündmuseks on kolmepoolse deklaratsiooni sõlmimine, mis lähtuvalt teadlaste soovitustest annab riikidele suunised tegevusteks aastani 2021.

Soome laht on Eestit ja Soomet eraldav Läänemere laht, mis külgneb idas Venemaa Leningradi oblastiga. Soome lahe pindala on 29 500 km2, suurim laius 125 km ning suurim sügavus 121 m. Põhjarannikul on palju kaljuseid saari lõunarannikut ääristab Balti klint, mis kohati on lainet murrutada (Loode-Eestis), kohati asub rannajoonest mitu kilomeetrit (Leningradi oblastis kuni 25 km) eemal. Suurimad sadamad on Peterburi, Viiburi, Võssotski, Ust-Luuga, Tallinn, Paldiski, Muuga, Kunda, Narva-Jõesuu, Hanko, Helsingi, Kotka, Loviisa ja Hamina.

Allikas: Keskkonnaministeerium pressiteade