Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

aiaprahi põletamisest

Teema Lisatud
dramaturg: 2016-04-15 08:58:34
Mida arvate okste ja lehtede põletamiset aias? Kas olete kursis, et see on äärmiselt kahjulik tegevus, mis mürgitab inimest ja saastab keskkonda? Ma ise ka vanasti põletasin aiaprahti, aga nüüd ei tee seda juba mitmendat aastat. Mida teie asjast arvate?
Vapsik12: 2016-04-16 09:52:58
Kuhu te siis oma oksteprahi panete, kui enam ei põleta aiaprahti ja just eriti oksi? Kui ühel päeval kästakse hingamine ära lõpetada, kas siis täidate kohe seda käsku? Eluaeg on aiaprahti põletatud ja tehakse seda ka edaspidi. Keskkonnale on palju suurem kahju ja mürgitamine lennukitelt, autodelt, suurte tööstuste korstnatest tulev suits. Arvan asjast seda, et kui aiaprahi põletamisega ei tekita tuleohtlikku olukorda, siis tuleb ikka kübe aiapuude oksi ära põletada. Jämedad oksad ahjus, peenemad lõkkes. Plastmasstooted ja klaasi saab suurema koguse tekkimisel ju jäätmejaamadesse ära viia. Kompostihunnikusse läheb kõik lagunev kraam ja sinna võib sisse osta karbitäie huumuse-vihmausse, kes prahi ringi töötlevad väärtuslikuks aiamullaks, mille siis uuesti taaskasutusse saab võtta. Puulehed võib ka kompostihunnikusse panna, mõni paneb kilekottidesse ja kui lehed on seal lagunenud, siis uuesti põõsastealusesse mulda kaevab. Mina panen kihiti muu prahiga kompostihunnikusse, pistan sisse karbitäie huumuseusse, suvel kastan kuivaperioodil hunnikut ja ootan huumuseusside töövilja.
dramaturg: 2016-04-16 11:01:04
Jah, eluaeg on prahti põletatud, sest inimesed ei teadnud, kui kahjulik see on. Kõige rohkem mürgitab keskkonda just toore kraami põletamine. Siin on väike link selle teema kohta: http://www.pikk.ee/varia/uudised/2013/toore-taimematerjali-poletamine-on-tervisele-vaga-ohtlik#.VxHwOzE4iPx
AnNeljas: 2016-04-17 06:23:37
Link on ju toore taimmaterjali põletamisest. Küsida, mida arvatakse okste ja lehtede põletamisest, väita selle äärmist kahjulikkust ja siis viidata umbrohu ja rohelise, põledes tossava kraami jutule on eri teemad. Okste põletamine, eriti haiguste ja parasiitide puhul, on teine teema. Mida kiiremini ja ohutusnõudeid järgides põletada, seda vähem laiali veab. Teadma peab, kuidas sorteerida, kuhu sorteerida, kuidas käidelda. Mis ajal koristada. Nakkusega sibulad olen ise ka lõkkesse visanud, keskele sütesse lükanud. Peotäis. Mis olnuks õigem? Keskkonnajaama ohtlikesse jäätmetesse? Keemilise töötlemise järel olmeprahti? Ämbritäite puhul oleksin küll lõkke asemel muu võimaluse uurinud, kompostida ka kõike ei saa, kui haigustekitajad seal edasi püsiks. Puitjäätmete põletamises probleemi ei näe, kui just vesivõsulõket muruniidulisandiga ei ürita, mis vist ei läheks põlemagi.
dramaturg: 2016-04-17 09:34:23
See kõik, mida aias põletatakse, ongi ju toores või niiske kraam! Oksad, mida kevadel puudelt-põõsastelt lõikad, on toored. Lehed ja risu, mida riisud, on niisked. Isegi vanad vaarikaoksad, mis näiliselt on kuivad, on tegelikult niisked... Absoluutselt kõike saab kompostida! Kui õigesti kompostida, hävivad kõik haigustekitajad.
dramaturg: 2016-04-17 10:37:27
Siit kodulehelt saab väga palju kasulikku infot kompostimise kohta: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Administraator: KASUTAJA DRAMATURG! REKLAAM FOORUMIS KUULUB KUSTUTAMISELE!
AnNeljas: 2016-04-17 11:03:24
dramaturg reklaamib näitleja deklameeritud õpetusi, hariduselt aianduse ega bioloogiainimesed pole kumbki. See kõikide haigustekitajate hävimise ja absoluutsuse osa polnud praegu veel lavaküps.
Neeme: 2016-04-17 11:10:16
ausalt öeldes olen alati imestanud mis sunnib inimesi seda niisket okka, oksa, lehe, samblasegust pusa lõkkesse suruma kust siis alati kollast läbipaistmatut tossu tulema hakkab. Pealegi see ei põle ära ja siis peab seal juures sudima. Seda võiks tõesti mingi jämedama komposti saamiseks kasutada või aia ebatasasuste tõstmiseks maha matta kus ta siis huumuseks muutub
dramaturg: 2016-04-17 11:38:25
Tubli, Neeme! Just sellepärast ma hakkasingi antud teemat uurima, et ilusatel kevadpäevadel pole meie väikelinnas võimalik õue minna, kuna kõik üleaedsed põletavad aiaprahti ja kohutav toss hõljub õhus... Näiteks Tartus on juba igasuguse aiaprahi põletamine keelatud, et kaitsta inimest ja keskkonda. See mõtteviis on praegu veel uudne, aga küll ta tasapisi levima hakkab...
AnNeljas: 2016-04-17 15:31:02
Juba üle 10 aasta keelatud. Juba 2002 a. on linnaõhu uuringu graafikud. Kui Tartu näitest haarata. Julged teisi kritiseerida, julge oma väikelinn välja öelda, vaata, kas on regulatsioon olemas ja kui pole, siis kehtestage. Teiste omavalitsauste eeskujul. Tuleohutuse seadus on ka olemas. Linke (kui kopeerides ilmub tühikuid või muutuvad tühikud aadresreal sümboliteks, peab nood ise välja kustutama): https://www.tartu.ee/data/lyhiylevaade20 02.pdf https://www.tartu.ee/data/Tuleohutus.pdf http://www.tartu.ee/index.php? page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url =/teated.nsf/web/viited/FEDC549CFDD1DF94 C2257CBD00268B9D https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859
isalovi: 2016-04-17 16:50:10
Põletamiseks sobib puhas materjal. Kevadine päike ja tuul kuivatab õige ruttu oksad põletamisküpseks. Jämedad oksad sobivad kuivatamiseks ja hiljem kütmiseks...olgu või välikaminas. HULLEM on olukord siis kui mõni vastutustundetu naaber armastab põletada koduaias igasugust olmeprahti (plasti, tetrapakendeid jms.), tehes seda veel enda arvates väga "keskkonda säästes" väikesel tulel vaikselt ja siis hõljub mürgine suits tunde soojal suveõhtul üle aiandusühistu. Samas puhta puidu põlemisel tekkiv suits on isegi meeldiv, nostalgiat tekitav...
dramaturg: 2016-04-18 04:55:29
Kallid inimesed! Teemat algatades ei soovinud ma kedagi kritiseerida või oma õigust taga nõuda. Sorry, kui see kellelegi niimoodi tundus! Minu soov on ainult, et meie ja meie lapsed saaksid hingata puhast ja tervislikku õhku, ja seda ka aastatekümnete pärast... Aiandusprahi põletamisel tekib rida ülimürgiseid ja looduses püsivaid aineid, ühed neist on dioksiinid. Pane google´i otsingusse: MIS ON DIOKSIIN?... Ma siiralt loodan, et pärast seda hakkad oksa-ja lehehunniku süütamise asemel otsima keskkonnasõbralikumaid võimalusi...
Peeter: 2016-04-18 08:45:21
Ülimürgised ja looduses püsivad dioksiinid saavad tekkida kloororgaanika põletamisel. Aianduspraht kloororgaanikat ei sisalda. Punkt.
ViinaMuri: 2016-04-18 12:00:56
Ma ei tea, kuidas tekivad puulehed jäätmena. Viimati kasutasin murutraktorit, millega suunasin lehed heki alla multshiks, samasse läksid ka peenemad oksad, kõik saab mullaks. Lihtne, kiire, hea lahendus. Minul tekib oksi palju, aga ruumi on kah: viin enamuse võsa serva virna, ajapikku komposteerub ja on elukohaks hulgale olestele. Võib tööriistarendist tuua oksapurustaja, saagiks on materjal, mida multshiks kasutada. Põletamiseks kõlbab kuiv kraam, natuke kannatlikkust ja kevadtuul valmistab ette. Kuid parem on lasta loodusel teema lahendada.
Vapsik12: 2016-04-18 13:32:37
Puulehed saab ka muruniitjaga edukalt peeneks hakseldada.
Aspen: 2016-04-21 17:37:45
Peeter loe läbi võj lase tõlkida http://www.ping.be/chlorophiles/en/en_ di_src.html. Saad teada, et dioksiinid tekivad ka puidu põlemisel, eriti madalal temperatuuril. Tuhandeid aastaid on puitu põletatud, nii kuiva, kui toorest. Põletatakse edaspidigi. Häda aga selles, et foon on muutunud. Tean, et aiaprahi ja okste põletamine pole keskkonna- ja ininsõbralik. Aga põletan ikkagi. Jälgin, et lõke oleks 15 m hoonetest eemal, tuul tasane ja just naabri aia poole. Kõik teevad nii, ega mina ainukesena. Kui kohalik omavalitsus kehtestaks mingid kuupäevad, mil jämedad oksad viiakse tasuta ära, siis vast nii ei teeks. Veidi tsiviliseeritumates riikides selline kord olemas. Eestis mitte - seadust pole.
dramaturg: 2016-04-22 17:02:37
Jah, dioksiinid tekivad igasugusel põlemisel, seetõttu peaksime neid nii palju, kui võimalik, vähendama. Veel Peetrile: kahjuks on taimedes siiski alati ka klooriioone, need tulevad sinna mullast. Seega tekivad dioksiinid ka kõikvõimaliku aiandusprahi põlemisel, ja mida rohkem on selles niiskust, seda mürgisem õhk tekib. Ma ei ole seda ise välja mõtelnud, see on teaduslikult tõestatud fakt! Millegipärast Eestis sellistest asjadest ei hoolita... või pigem ei olda asjaga kursis.
AnNeljas: 2016-05-14 07:36:58
On vale keskkonnateadlikkusena reklaamida, et kompostida võib kõike, lausa sõnasõnalt absoluutselt kõike. Ühe kahjuliku asemele pakkuda inimestele kodumajapidamiste tingimustesse teist ohtlikku. Väide on nüüd Aiandusfoorumis ja juba ka meediasse paisatud. http://maaelu.postimees.ee/3690849/aia prahi-poletamine-on-kahjulik-jaanuk- aleviljelusest Jäätmete liigitus ja aiakahjurite hävimistingimused ei taandu mõnele hüüdlausele ja absoluutidele. Lõigata viljapuust vähikoldega suur oks või mingi kookonite koloonia kesk näritud lehti ja komposti??
sinirebane: 2016-05-14 15:58:01
Tänapäeva inimesele võib ikka ükskõik mida ette laulda ja ilma kriitikameeleta võtab see siis kõik tõepähe. Kirjasõnal oli suur jõud, aga interneti kirjutiste hulgast inimesed enam tõde ära ei tunne. Olmeprahi põletamise hirmus ei lubata varsti enam tikust tuld ka tõmmata. Loodus ise süütab aegajalt tule ja teha pole midagi. Põleb, mis süttinud on. Selle juures on mõne oksa põletamine koduaias köömes...
Vapsik12: 2016-05-16 08:17:31
AnNeljas, tutvusin sinu lingi all avaneva artikliga ja minu arvates on tegu Postimehe maaelu artikliga, mitte aiandus.ee kirjutatud artikliga. Mina olen aru saanud, et aiandus.ee toob ära lihtsalt igasuguseid artikleid meedias ilmununa, et meiesugused, kes siin lehel käivad saaksid kiiruga ülevaate huvitavast ja vajalikust. AnNeljas, sul on aga kindlasti võimalus mitte siin end varjunime(kasutajanime) taha peites, vaid täitsa avalikult, teed nn õigete teadmiste juurde näidata ja paluda enda keskkonnatemaatilisi artikleid üles lasta panna oma tegeliku nime all arvamusartikliga. Küllap saad seda teha Postimehes ja ehk ka siinsel kodulehel. Postimehes ilmunud artikli(sinu poolt lingiga viidatud) autor on kirjanik ja hobiaednik Tiia Sell, kes lihtsalt oma arvamuse on Postimehes välja öelnud. Minu isiklik arvamus aga on, et ühel keskmiselt haritud eestlasel on ikka talupojamõistust jätkunud igasuguste seaduste kiuste, et oma maalapp puhtana ja aianurk isegi kompostihunnikuteta hoida. Noh, pisut kummaline on ju, et väikeaiapidajat ja majaomanikku keskkonnasaastamises süüdistada, kui vaadata mis saast eraldub tööstuskorstnatest, lennukitest, autodest, väetistest ja millist keemiat topitakse meie igapäevase toidu sisse. Kus need keskkonnateadlikud, tarbijakaitsed ja tervishoiuametid siis on??? Ehk peaks oma keskkonnaalaseid teadmisi rakendama pisut teisel suunal-suuremad saastajad ja kahjustajad enne keskkonnasäästjateks ja inimese tervise eest hoolivateks kujundama?
ViinaMuri: 2016-05-16 11:17:56
Jutt läheb imelikuks ja teadmistega on siin vähe pistmist. Kõik on ühte patta kokku pandud ja absurd ongi käes. Heina ja okste kompostihunnikusse panemises pole midagi halba. Looduses toimub see pidevalt - on toimunud juba elava looduse algusest peale. Palju mul neid ohtlikke kookoneid või vähihaigeid saaks olla? Pehmelt üteldes: üldse mitte. Kiputakse leidma mingi halvim variant ja see üldistatakse tavaliseks. Nii saab väga edukalt dioksiine ja kookoneid toota. Võibolla on kaasajal keskmine siia sattunu tõepoolest tegeliku keskhariduseta tibi? Ta ei jaga loodusteadustest mitte mõhkugi ja parim on kindlasti saadaval ainult poes - see kõige kallim ja kirevamas pakendis?
AnNeljas: 2016-05-16 23:32:36
Vapsik12, kui kommis on avalikult nähtava päritoluga link, jääb arusaamatuks, miks sellele pikalt vastata, kuskohast ikka link pärit on ja mida sisaldab. Saan aru, et ju siis polnud aru saada, et ma tõesti ise teadsin, mida mille pärast viitan ja mis seal on, ja et seda ka niigi kõik näevad. Aga see on halb üllatus, et kasutajanimed on siin varjumiseks ja peitmiseks. Õiget asja teada saades või selgemaks vaieldes poleks vahet, mis nime või kasutajanime alt see tuleks. Mõtlesin tõsiselt ja halastamatult ausalt teema üle, et kas ka edaspidi toorest teadlikult põletan. Mulle äratuntavate haigustunnustega taimeosad ja kõik rooside lehed panen tulle rohelistena ka siis, kui see peaks seadusega keelatama. Selleks ajaks nime ja nägu varjamata. Valides selleks tuule suunda ja tugevust, tulematerjali kuumuse ülessaamiseks.
Vapsik12: 2016-05-18 10:47:48
Viinamuri, kirjutan lihtsalt sõbralikult südamelt ära. Ega need nn tänapäeva tibid polegi nii väga hull inimtüüp, need tibid peavad lihtsalt selle tibiaja läbi tegema elukooli mõttes. Ja eks neist praegustest tibidest saavad elukooli läbimisel ka mingil määral pereemadena inimesed, kes kunagi oma maja ja aeda peavad. Ja jumal teab, kuidas meie lastelaste ning nende laste nutipõlvkonnad aeda harima hakkavad. Süüa tahab aga iga põlvkond raudselt. Võib olla tuleb toit edaspidi kõik laboritest, võib olla printeritest...Võib olla jõuab praegu nii ulmelisena tunduv ka meie eluajal kätte ja me peame ise nüüdsetelt tibidelt ja nende lastelt aiapidamsialast nõu küsima...Tehnika ja tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, noored õpivad kiiresti, ei ole teada, kas ka meie igivanadena suudame veel seda tehnikat ja uuendusi enda jaoks mõistetavaks mõelda ja kasutada..Aga võib olla meie silmad uue tehnoloogia järgi kasvatatud toitu enam ei näe...Ja võib olla tulevased inimrobotipõlvkonnad toitu üldse füüsilises mõttes ei vajagi... Mul oli nooruses (eelmisel sajandil) üle-eelmise sajandi vanaisa, kes majandas oma suurt talumajapidamist „ärimehena“ väga edukalt, heal järjel olles ehitas majad endale, lastele ja lastelastele. Tal oli külakooli 7 klassi haridust, mis ei sisaldanud endas ettevõtluse juhtimisalaseid, põllumajandusalaseid, insenerihariduse alaseid teadmisi. Hakkama sai vanaisa ärimehelikult ideaalselt ja kui ma siis ükskord vanaisalt küsisin, et mida ta küll sööb, et nii tark on, siis vanaisa vaatas mind tõsise näoga ja ütles siis, et teda aitasid töökad käed, tasakaalukus, seitse korda mõõtmist, oma peaga mõtlemine – talupojamõistus, mis aitas iga valitsuse ja seaduse ajal. Selle tibiteema kokkuvõtteks ütleks, et eks me kõik noorena ole olnud oma vanematele põlvkondadele nn tibideks, kuid elu paneb paljud asjad ise paika – ühed saavad edukalt hakkama, teised vähem. Ja minule tunduvad ka nooremad põlvkonnad „õudusttekitavad“ oma nutistamise ja pealiskaudsuse ja muretusega, kuid...eks nad õpivad ju alles elama ja mõnes mõttes on nad meist ikka targemad ka. Aga hirmsasti muidugi tahaks kunagi uuesti maa peale vaatama tulla, mis sellest toimuvast tegelikkuses saanud on. Noh, läkski kõik ulmeliseks see minu aiandustibide jutt. :)
ViinaMuri: 2016-05-19 09:11:34
Mu jutu sisuks oli harimatus. See harimatus, mis võetakse kaasa koolist. See võetakse sealt kaasa, sest ei üritatagi millestki aru saada: see pole kooli viga, see pole õpsi viga, see on lihtsalt individuaalne rumalus. Praegu saab kõike väga lihtsalt teada. Noh, peaaegu kõike, mõne teadmise saamiseks on vaja natuke ka õppida. Kuid need teemad, mis siin selles tagasihoidlikus jututoas püstitatakse, on väga sageli üheainsa hiirekliki kaugusel. Jah, enne seda klikki tuleb suure venna gogoli otsingureale midagi osata kirjutada. Või sellesama foorumi otsingureale. Ja nii ei viitsigi keegi vastata paljudele esitatud küsimusele. Ka küsimuse kordusele mitte. Elementaarne, näe ise kübeke vaeva. Mis tuleviku inimesesse puutub, siis on mul temast lihtsalt hale. Juba praegusest harimatust on hale, mis siis veel tuleviku harimatutest kõnelda. Minu vanavanemad polnud niigi kaua koolis käinud, isegi mu kadunud naabrimees polnud. Kuid nii mõõduka tarkusega küsimusi, mida siin ette tuleb, poleks nemad taibanud küsida.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.