Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

Mänd heki sees

Teema Lisatud
Liis007: 2014-03-31 17:38:38
Sooviks maale sellist vabakujulist sega hekki. Sirelid, jasmiinid, enelad ja nende vahele sooviks ka madalakssvulisi mände istutada. Heki kõrgus peaks olema kuni 2,5m. Aga ma ei ole leidnud mändi mis sellisks otstarbeks sobiks. Peaks vist olema mägimänd aga nende kasvukiirus on vist võrreldes teiste põõsastega väga aeglane - mida soovitate?
ViinaMuri: 2014-03-31 21:32:27
Neile nõudmistele vastab ainult plastik'mänd'. Elus taimed paratamatult kasvavad ja ka pügamise korral ei jää kasv seisma. Mujal maailmas, kus kliima võimaldab jugapuudega tahtmist mööda mängida, seal ... jah., aga see on jugapuu ja mitte meil. Okspuudega see plaan ei õnnestu, pealegi on okaspuud (va. jugapuu) täispäikest tahtvad, poolvilus nad jäävad hõredaks või laasuvad. Mände on hulka liike ja kõigil on sorte. Julgen soovitada h. männi aeglasepoolse kasvuga ja mägimänni sorte. H. männi sort watereri, mägimänni sort mops võiks sobida. Kuid neid on veel, mägimännil on tuhandeid sorte. Kõigis PK-des leidub midagi, suurem valik vast NurgaPK-s? Igatahes unusta idee okaspuu kiirest kasvamisest 2-m.-seks ja siis kasvu peatumisest. Mõnede lehtpõõsastega saavutad selle eesmärgi küll.
Liis007: 2014-03-31 22:43:38
Lehtpõõsad saavutavad oma kasvu 3-4 aastaga. Kui kaua siis mõnel kõrgemal mägimännil aega läheks, et hekk enam vähem välja näeks? Ja samas see väikene männike näeks seal heki sees niikaua vist päris koomiline välja.
ViinaMuri: 2014-04-01 08:44:23
Ega need nimetatudki ei saavuta. Ilu, koomilisus jne. - need kategooriad asetsevad peas, ei arva ega ennusta. Soovitan aga küll: mine kuhugi (kollektsioon)aeda (TBA sobib) ja vaata oma silmaga. Siis hinda, kui vana üks või teine okaspuu seal võib olla. Männaste ja okste kasvude, aastakasvu järgi saab seda päris täpselt ütelda. Juhuslik (seemnepaljundusest saadud) mägimännitaim võib pikapeale kasvada kui ühetüveline puu või ka kui mitmetüveline laiutav (roomav) põõsas. Kui tahad vabakujulist sega(_)hekki, siis pead lehtpõõsad (sirel, ebajasmiin, ... ) istutama okaspuust 6 m. eemale. Kogu plaan võtab 10 a. aega, kui tingimuised lasevad kõigil kasvada. Minu kogemus ütleb, et tuulises kohas, kus ka talviti väga külm on (Lõuna-Eestis) pole ca 8 a.-ga ebajasmiinidest põõsaid saanud. Ükskord saavad neiks niikuinii, aga enne hakkab eemal kasvav kõrgem haljastus tuuli kinni pidama.
Liis007: 2014-04-01 12:39:10
Just Lõuna Eestis asungi:) ja just eelmisel aastal istutasin oma aeda mõned Ebajasmiin 'Schneestrum' lodjap põisenela Diablo rivi kõrvale. Kas siis asjatu lootus, et sellest kunagi 1,5 meetrine õiemeri saab? Loobun vist ikka segaheki mõttest ja jätaks okaspuud hekist välja. Ebajasmiine ka siis rohkem ei istuta. Mis veel sobiks punaseleheliste Diablode ja sirelite kõrvale? Olen suur aedhortensiate sõber aga neid vist heki sisse eriti istutada ei ole mõtet? Korra mõtlesin küll, et kui istutaks 3 Tardivat näiteks 50cm vahega punti - pääseks vist mõjule küll kui kõrval on roheliste või punaste lehtetega enelad?
ViinaMuri: 2014-04-01 14:24:41
Ei, miks; istuta ikka! Mina istutan veel mõne,kindlasti, ega nad päris hukka pole seni saanud. Tuleb veel nendegi aeg. Kuid sobiks (minu praeguste olude asemel) varjulisem ja tuulevaiksem asukoht, Sul võibolla just nii ongi. Hortensiatest - näiteks himaalaja hortensia, katsu sobival ajal oksajupp näpata ja harjuta juurutamist. Muidugimõista: võib ka osta.
Liis007: 2014-04-02 08:32:34
No nii, himaalaja hortensiast kuulen esimest korda. Ja olen nõus ostma kui vaid kuskilt kätte saaks:) minul ebajasmiinid õnneks vastu lõuna päikest ja aia ääres - arvan, et päris hea ja soe koht. Aga mis arvate TRdivate istutamise plaanist? Või milline aedhortensiatest oleks veel sellise püstisema loomuga?
ViinaMuri: 2014-04-02 08:49:04
Otsing annab ehk tulemusi; mulluses Luua nimekirjas esines; tegin enda jaoks pistokstest, aga ülejääki vist pole. Otsingusse Hydrangea heteromalla ja piira otsingut Eestiga. Kuid ega see ainus huvitav (ja selgub: haruldane siinmaal!) põõsas pole. Siinkohal soovitaksingi vähemlevinud liike/sorte valida - ega meil kõigil ei pea ühedsamad taimed aias kasvama.
upiupi: 2014-04-07 15:51:39
vanade talutaimede austajana ei alahindaks küll üldlevinud lõhnavat talujasmiini.kasvab ka suure kuuse juure peal ja õitseb kui meri, põõsas ilusa ümara kujuga ja ei ole ta nii külmaõrn midagi ka Lõuna-Eestis.
ViinaMuri: 2014-04-07 18:50:33
Respect!
kirsilill: 2014-04-07 20:26:30
Ka minul kasvab lopsakalt üks suurelehine ebajasmiin lausa kuuse all, ladvad kuuse okstes ja õitseb,(kuusk on muide lõuna pool,ebajasmiin täiesti varjus aga niiske maa) ja teine ebajasmiin umbes 3m kaugusel suurest saarest niiskel maal, see on küll üsna kõrge (3m) ja lai põõsas, rikkaliku õitsemisega. Aga kuiva päikesepaistelisse kohta istutatud täidisõielised ebajasmiinid kiratsesid ja pärast 5 aastast ponnistust läksid lõpuks ikka välja, oleksin pidanud ka nemad istutama varju niiskele maale.
upiupi: 2014-04-08 09:21:32
harilik ebajasmiin kasvab hästi ka kuivas ja kehvas pinnases.hea kujuga ja tihe võib olla ka taluenelas(ametlikku nime ei teagi), kuid see on sirelist madalam ja võib ka võsastuda, õitseb ka liiga kähku ära. seda viimaste aastate külm veidi näpistas.ise katsetan praegu värdenelat(alles 2a taim)
mariaed: 2014-08-20 21:39:44
Kuuseheki sees kasvab paar mandi, mis on kasvanud umbes 6 aastaga u 3m kõrguseks, viimasel paaril aastal visanud u pool meetrit suvega.. Kuusehekk said pügatud 2m. Männi oksad laiemad kui hekk - kui need sama kitsaks lõigata, kas jäävad rondid v hakkab kasvusid uuesti aiama ka tüve poolt? Kui ara lõigata lähemalt tüvele kui sealt, kus praegu okste hargnemisest (varem kasvude kärpimisega) tekkinud nö tihedam tutt.. Kas võimalik jätta männid hekist kõrgemad ja neid siis mingi aeg nt palliks üritada pügada..
ViinaMuri: 2014-08-25 13:41:19
Minul on pügatavas kuusehekis ka männid ca 8 m. vahedega. Mänd kasvab kiiremini ja kuuskesid saab ju alt kärbitud - laasi mände männashaaval, nagu nad kasvavad ja nagu neid soovid näha. H. kuusk tahab täit valgust saada, neid varju jättes muutuvad hõredaks ja see ei ole kuuseheki mõte. Puuduseks ka see, et männid pilluvad okkad kuusehekile ja see hakkab pealtpoolt lämbuma (e. oksad ei saa seal enam kasvada ...).
ilse222: 2015-02-28 22:17:08
Ölge kes teab, millal mändi pisut ka pügada võiks. muidu kasvavad nad nii pikaks ja lähevad alt paljaks.
Neeme: 2015-03-01 08:58:10
Mände soovitatakse lõigata enne jaanipäeva, juurde kasvanud kasvud pool või kolmveerandi võrra tagasi, niimoodi oleme jub aastaid teinud nüüd on nii ilusad "bonsaid" et kõik vaatavad ja imestavad et tavaline mänd...
Liis007: 2015-03-01 15:52:37
Mina tahaks ka teada - kui lõigata 3meetrisel männil latv maha siis ajab ta kuskilt kõrvalt uue ja väheke kõvera. Aga mändi see samas ainult kaunistab. Kas on reaalne, et hõredalt 5- 6meetrise vHega puud suudan niiviisi hoida natuke madalamana ja samas ka tihedamana?
kirsilill: 2015-03-01 16:59:06
Neemel on õigus. Ka minu tuttavad on oma männid kasvudest poole võrra igal aastal tagasi lõiganud ja männid on imeilusad, ei usukski, et tavalised männid. Aga seda tööd on tehtud umbes 7-8 aastat, aga kuidas nad 20-30. aasta vanusena välja näevad, ei tea.
Neeme: 2015-03-02 08:48:41
Soov ei olnud puid piinata, kuid maja juures neid suureks poleks saanud lasta kasvada, kärpides vaid neid kasve ei lõika otseselt oksi, jõud lähebki laiusesse ja tihedusse
ViinaMuri: 2015-03-02 19:53:44
Puittaimede, kel pole uinuvaid pungi (kuusk ja mänd on just sellised) pügamisel tuleb jälgida, et oksale/võrsele jääks vähemalt 1 pung. Muul juhtumil okaste eluea lõppemisel (3 +/- aastat) see oks ka kuivab.
Liis007: 2015-03-16 14:23:41
Aga kui lõikan ära terve ladvaoksa?
ViinaMuri: 2015-03-16 17:27:10
... siis paari aasta pärast märkad, et puu on valinud ühe või mitu uut latva (kasvab mitmetüveliseks). Pöösa saamiseks on 2 võimalust: ostad/poogid sobiliku kasvukiirusega põõsasvormi või näed iga aasta vaeva - kärbid võrseid.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.