Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

Algajale

Teema Lisatud
murumuna: 2013-04-09 14:57:59
Oman väikest maalappi ning plaanin sel aastal esimest korda oma peenrad teha, niisiis olen täitsa algaja aianduses. Olen internetis palju ringi kolanud ja vaikselt ilma uurinud - saan aru et kohe-kohe on käes see aeg, kui saabki juba juurikaid välja kasvama panna (et öökülmad, miinuskraadid on kohe möödas). Kuid meie maal on veel hästi paks lumi talvest jäänud. See on päris kõva ja ma arvan et sulamisega läheb täpselt nii kaua aega et siis ma olen juba kõik külvamised maha maganud. (Ma mõtlen panna just juurvilju jms, mitte lilli) Kas aednikud sihipäraselt kraabivad lund ka aiamaadelt ära või oodatakse selle loomulikku sulamist? Või mismoodi ma peaksin toimima? Täpsustuseks veel, et muld on meil maja ümber tasandatud, aga ühtki ''valmis peenrakohta'' meil veel pole, ma pole kindel et sellele mullale peenartki teha sobiks. Millega peaksin arvestama, kui hakkan valima kohta, kuhu peenart teha? Ning mis muld sinna täpsemalt läheb? On plaanis kasvatada siis sibulat, tilli, maasikat, porgandit, arbuusi, tomatit, kurki, salatit ja hernest.
ViinaMuri: 2013-04-09 17:04:55
Mida siit ka ei soovitata, tegema pead ikka ise. Esialgu tuleb eksimusi kah, võta mõistlikul määral ette. Loe, raamatuid on terve seinatäie riiulite koguses. Veebist leiad kasulikku (ja muudki), kindlasti tasub sellegi foorumi ajalugu tuhnida. Alustades on kindlasti vaja maa umbrohust puhtaks saada, sellest on mõne kuu jooksul siinsamas kirjutatud. Mina soovitasin järjekindlat mulla läbisügamist mullafreesi abil, teised soovitasid harimisele tulev maapind valgustpidava materjaliga (kile, paber, ...) katta. Kogemusi on erinevaid. Esimesel aastal on maapinnas palju igasuguseid pisivingerdajaid, kes ka porgandit jm. suure näljaga hakkavad uuristama, seega võiks esimese aasta vabaks võtta ja ainult mulla ettevalmistamisega tegeleda. Tüdimusest ja seljavalust pideva umbrohukitkumise tingimustes kõnelemata. Mullas leiduva umbrohuseemnepanga tühjendamiseks on sage mulla läbifreesimine siiski parim (ja igati 'öko') võimalus, aga ka kõige töömahukam ja kulukam.
murumuna: 2013-04-09 17:37:35
Kas on võimalik, et saaksin ka see aasta midagi maha? Tuua uus muld vms? Siin on selline olukord et oli kaevatud suur- suur hunnik mulda (maja vundamendi auguks) ning see on enam-vähem tervele krundile laiali jaotatud ning nagu aru olen saanud, on siia veel plaanis mulda juurde tuua. Kas oleks võimalik mul näiteks aiamaale mingi kvaliteetsem muld sebida, või tulevad need söödikud sinna tagasi kui seda väikses ulatuses teen? Ning kuidas siis lõpuks selle lumega on - kas ootan sulamist?
ViinaMuri: 2013-04-09 20:05:45
Oota sulamist, ega Looduse vastu Sa ei saa. - Miks arvad, et muld küllalt hea ei ole? - 'söödikud' on tavalises mullakamaras, nad on tavalise loodusliku tasakaalu osad ja tarvitavad toiduks seal kasvavate taimede maa-alust osa. Kui nüüd maa 'üles harid', siis on neil süüa seda, mida seal kasvatad. Nad ei tarvitse seda 'armastada' ja aasta-paariga lõpetavad selles kohas elamise (saavad küpseks, muudavad oma väljanägemist, ronivad/lendavad parematele jahimaadele). Edaspidi võid saavutada köögivilju 'armastava' satikakoosluse, eriti, kui samu/lähedasi vilju samas kohas pidevalt kasvatad e. ei tee viljavahetust e. vastad Joosep Tootsi küsimusele, et mitmesse välja teil põllud on jaotatud: ah, meil on ikka kõik samaviisi. - Tee üks samm korraga: selgita välja, milliste omadustega on pinnas. Sellest tuleneb, mida saad kasvatada. Hakka vähehaaval pihta. - Tavaliselt ei alusta aiapidaja mulla toomisest või väljavahetamisest. Alustatakse nn. 'umbrohust' (Loodus, muide, ei tea ühtki sellist) vabanemisest, mulla kobestamisest, kallete andmisest (võimalus liigvee äravoolamiseks on sageli vajalik). Arusaam, et Looduse tegemistesse saab palju sekkuda, ei ole jätkusuutlik. Pigem sättida niiviisi, et kõik toimiks poolenisti iseenesest ja mitte raisata materjali ja energiat leeninliku demokraatia kehtestamiseks ("me ei oota looduselt armuande, me võtame ise").
murumuna: 2013-04-09 20:28:24
:D Sellist plaani mul ei olnudki et kuskilt midagi vägisi võtta, lihtsalt vaatan siin et meil (koos kõrvalnaabriga) on miskipärast ikka korralik lumekiht ja vallid, aga mujal ümberringi seda ei ole. Kas see võib siis ka seda näidata, et vesi võib siin kinni olla/seisab ja need kalded on vajalikud? Elan muidu Harjumaal, suhteliselt mere ääres, siin on päris palju kadakaid ja mände ja mul on tunne et see muld siin väga ''rammus'' pole, aga ei tea ka täpselt.
ViinaMuri: 2013-04-10 10:25:34
Ju siis on tuul neisse kohtadesse lund kokku kandnud. Lumepuhuriga saab muidugi lisaga aidata. Kui puutuhka on kogutud, võib ju selle ühtlaselt laiali pilduda, see väga hea komme ei tarvitse olla, kui sulavesi väetisained veekogusse (meri) kanda saab. Maapind on tänavu lume all üsna külmumata ja soojeneb kiiresti, kevadine külviaeg natuke nihkub, aga seejärel tuleb arenemine tavalisest kiirem.
murumuna: 2013-04-10 12:05:29
No seda viimast on küll hea kuulda. : ) Aitäh vastuste eest!
murumuna: 2013-04-10 13:27:18
Veel tekkis selline küsimus, et kas küüliku väljaheiteid annab ka kuskil aiamaal edukalt ära kasutada või on nad rohkem komposti määratud?
isalovi: 2013-04-11 08:12:42
Küüliku väljaheited on ka sõnnik nagu kõik teiste loomade väljaheited. Järelikult saab selle sõnniku mulda kaevata ja mulla omadusi ta parandab mingil määral usutavasti küll, aga arvan et see kogus ei ole sul eriti suur. Täiesti tasuta väetise peaks sa saama aga loodusest kui väidad end mere ääres elama. Nimelt on mereadru väärtuslik põllurammu. Sina saad oma juurikad kasvama ja rand ka kenasti puhas! Viinamuri juba soovitas sulle siinset aiandusfoorumit uurida, häid nõuandeid saad ka Maalehe saidilt. Raamatutest soovitan eelistada kindlasti EESTI AUTORITE kirjutatuid. Tõlkeraamatud võivad küll väga ilusad välja näha, kuid kirjapandu ei pruugi sobida kõige paremini meie kliimasse. Sama kehtib ka kasvatatavate sortide kohta. Meil aretatud köögiviljasordid on aretatud meie kliimatingimusi arvestades. Aga edu Sulle ja küll see kevad ka lõpuks jõuab...nädalavahetusel lubatakse juba suht sooja ilma. Mere ääres on küll kevadel kauem jahedam, kuid sügisel saad sina jälle kauem tänu merele sooja nautida.
upiupi: 2013-04-11 09:48:38
selline vundamendiaugu pinnase laialilaotamine uutel kruntidel on üsna levinud. maapinna pealmine kiht on viljakas kasvumuld(ca 30cm) ja selle all kas savi või liivpinnas. see kasvumuld sobibki põllumaaks. kui see on nüüd kaetud vundamendiaugust tulnud savi-liivaga ongi jama.õnneks praegustest madalvundamentidest palju ei tule.põllumaaks vali võimalikult kasvumullane koht(musta värvi)või tuleb tõesti uut kasvumulda juurde tuua, nii et põllu kohal oleks ca 30cm musta mulda. savi-liiv on kollakat-punakat tooni.ka murule tuleks kasuks savipinnase peale ca 10cm kasvumulda tuua.tegelikult kasvab kõik hästi ka mulla-saviliiva segul, mis arvatavasti katabki praegu krunti, selle väetamine sõnniku-adruga teretulnud.ka teede alt on tõenäoliselt ära kooritud kasvumuld ja krundile laotatud, nii,et asi vast ei ole väga hull.jõudu!
murumuna: 2013-04-11 12:44:24
Ma arvasin et ehk seetõttu ei ole siin väga rammus ja viljakas muld, kuna siin ümberringi ja meie aias ei ole väga sellised puid ja põõsaid, nagu vanaema juures Kesk-Eestis leida võib. Kidurad ja väiksemad. Aga eks seda siis näha ole kui lumi sulanud ja mulla sees sonkima saan hakata. : ) Ja väljaheidete kohta soovisin ka juba varakult teada, et siis ongi õige aeg mul koguma hakata, küülik tekitab ikka päris korralikult seda sõnnikut mulle, tal ju suu käib koguaeg. : ) Aga tänud jällegi info eest, kavatsen oma sammud lähipäevil raamatukokku viia.
AveA: 2013-04-11 14:35:37
Palun nõu kogenenutelt. Olen katsetama hakanud, missugused lilled tahaksid minu kduaias kasvada ja tundub, et päevaliiliad ning aasia- ja oriental liiliad kohanevad kenasti.Olen nüüd siis ka sibulaid/juurikaid varunud, mida kavatsen kevadel mulda panna.Siit siis küsimus: Kas nimetatud lilled jäävad kenamad grupiti istutatult või "varjutavad" nad üksteist ära ja peaks istutama vaheldumisi teiste püsikutega?
ViinaMuri: 2013-04-13 12:37:15
Nii või naa on vaja pinnasega arvestada, ainult tahtmisest ei aita. Tean juhtumit, kus liivapinnasele veeti savikiht ja sellele muld. Alguses läks kõik hästi, aga kümne aasta pärast oli muld haihtunud ja aias ikkagi liiv ... Väga edukalt kasvatatakse selles sibulaid, parimad, mida teatakse! Küllap muudki.
murumuna: 2013-04-23 22:20:36
Tahtsin veel üle küsida, kas sobib ka väetiseks jänese väljaheited, mis on segatud saepuruga? Kuna kasutan saepurugraanuleid tema WC nurgas. Lugesin kuskilt et saepuru tegelikult ei lagune hästi.
ViinaMuri: 2013-04-23 22:32:54
Paljukest neid pabulaid ja graanuleid Sul ikka tekib, puista aga lahkesti. Saepuru on minu aias küll kõik haihtunud (vist mullaks muutunud), olen multshina kasutanud, autokoormate kaupa.
TMarge: 2013-04-24 12:43:34
Tere! Me elame järve ääres ning maapind on ikka tõsiselt vesine - praegugi vajun veel poole sääreni maasse, kui teerajalt kõrvale satun. Kas on mõttekas ehitada drenaa˛ või kõrgendada maapinda? Ning kui kaua on uus muru tallamise suhtes tundlikum? Aitäh!
upiupi: 2013-04-24 16:59:15
mõlemad mõttekad ja töötavad koos. täiteks võib kasutada kruusa-mulla segu. järve ääres võib pinnaseks olla ka turvas ja selle kuivendusega hoonete-platside lähedal ettevaatust, sest turbaalus kannab just tänu veesisaldusele.kevadeti on murupind tüma mitmel pool ja tahenemine võtab aega.
murumuna: 2013-05-29 15:40:56
Panime siis maha see aasta: herne, aedoa, tilli, sibula, porgandi ja salati. Lisaks kasvavad gladioolid turbatopsides hetkel. Siiani on kõik täitsa hästi - hernes sai täna keppi. Ainuke asi mis ehk kripeldama jäi on see et aedubadel veidi kollakad lehed, ei tea kas see on ok, või millest see tuleneda võib?
lehevaksik: 2013-05-29 21:35:49
usun, et see ei ole hull asi- mõni sort ongi kollakamate lehtega, samas võib-olla asi ka see, et natuke väetist juurde anda. Proovige-katsetage! Nii õpib kõige paremini. Olen aiandusega tegelenud mitmed aastad ja ikka veel õpin igal aastal midagi juurde ;-)
murumuna: 2013-05-30 15:22:14
Pigem ehk jah mõne toitaine puudulikkus, kui sort - kuna ühel oavarrekesel lehed üldse ära kuivanud. Ega seda aiandust saagi päriselt kunagi selgeks, ma arvan, alati jääb miskit uut avastada..
koduvana: 2013-05-31 23:04:22
Tärganud aedoa taimi kiusavad sageli mahla imevad rohulutikad, ka tõusmepõletik võib kollitada...ise kasvatan aedoad pottides ette, kui paar pärislehte peal, siis saab paigale istutada...mõned seemned kasvavadki kehvemini, potti külvates saad peenrale tühikuteta taimerea.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.