|
maapähkel
Teema Lisatud |
Kristian: 2005-02-13 10:56:27 Ega keegi ei tea kust saada maapähkleid, mis pole röstitud ega soolatud, et saaks külvata. Igasugune abi teretulnud. | Mare: 2005-02-16 01:24:01 Arvatavasti sobivad ka need maapähklid,mida müüakse koorimata,kauplustes on neid müügil.
Olen kunagi neist ise kasvatanud. | kaarel20: 2012-02-29 16:31:04 Poes müüdavad (nii kestaga kui ilma) on enamasti ikkagi röstitud. Vähemalt ei ole leidnud röstimata pähkleid. Aga kas keegi teab kust saab istutamiseks? | Babette: 2012-03-01 13:23:06 Lindudele mõeldud maapähkel on kindlalt ilma soolata ja röstimata. | 86825: 2012-03-01 21:28:43 vaata lisan lingi
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12623
ehk on abiks | 86825: 2012-03-01 21:30:52 pead kiirustama kui tahad vähe alles | konnake: 2012-03-01 23:16:18 Huvitav, kuidas neid kasvatatakse? | a303: 2012-03-03 13:39:13 mul on ka söögipoest ostetud pähklid idanenud | 86825: 2012-03-04 16:03:39 Kuidas kasvatada meie kliimas arahiisi ?
Ja kas üldse on see võimalik ? Millised
on selle kultuuri kasvatamise
iseärasused ? Kuidas saada head saaki,
mis on ebaõnnestumise põhjused ?
Arahiis ei ole meie jaoks mingi uus ja
ebatavaline taim, kuid siiski
põhjamaades haruldus.
See on lõunamaa taim, kuid tema
kasvatamise katsed on olnud edukad:
keskvööndis on saagikus esimesel aastal
( sõltuvalt ilmast) 10-15 kauna,
vastavalt 30-40 pähklikest taime kohta.
Maha pannakse idandatud seemned (avamaal
eivalmi), kuid kasvab edukalt lavas
tomatitevahel (põõsad on madalad – 15
cm), neid saab panna ka tavalisele
peenrale ja katta kilega. Muidugi ei ole
saak nii hea kui lõuna pool, kuid
huvitav on saada saaki niisuguselt
lõunamaa - praktiliselt troopika taimelt
!
Arahiis on üheaastane rohttaim
liblikõieliste sugukonnast. Ta moodustab
väikese haruneva puhma, lehed
paarissulgjad, õied pisikesed, kollased,
peale õitsemist moodustub kaun. See ise
ei avane, on krobelise koorega, selles
olevaid seemneid kutsutakse
„maapähkliteks“. Nende mood ustumiseks
on vajalikud liblikõielistele
ebaharilikud tingimused: õitsemine
kestab vaid päeva. Hommikul õied
puhkevad, siis toimub tolmlemine ja
õhtuks on need juba närbunud. Seepärast
toimub õitsemine peaaegu märkamatult,
kuid samal ajal moodustub ühel taimel
suve jooksul kuni 200 õit,
viljastumiseks on vaja eritingimusi ja
seepärast vaid ainult osadest õitest
moodustub viljaalge.
Viljaalge areng on väga huvitav. Pärast
viljastumist „kaevuvad“ nad maasse ja
vilja areng toimub ainult mullas,
maapinnale jäänud algmed ei arene edasi.
Seepärast tuleb jälgida kahte olulist
tingimust – kobe kerge muld ja 2-3
muldamist taimede kasvu ajal.
Arahiis pärineb Lõuna-Ameerikast, kus
tema looduslikud liigid kasvavad
püsikutena, kuid meil loomulikult nad ei
talvitu. Päritolust sõltuvalt nõuab ta
ka vastavaid tingimusi: piisavalt kõrget
temperatuuri ja keskmist niiskust
(madalal niiskusel võivad õied pudeneda,
kõrgel aga haigestuda seenhaigustesse).
Taimed kasvavad hästi temperatuuril 20…
27°C (alla 15 °C kasv peatub, samuti üle
30°C puhul).
Maailmas on üle 700 arahiisi
kultuursordi ja kuigi enamuses on need
mõeldud lõunapiirkondadele, on siiski
mõningad harrastajad ja kogenud
aiapidajad kasvatanud neid palju
põhjapoolsematel aladel. Kõige levinum
mure on see, et arahiis idaneb halvasti.
Sellel võivad olla erinevad põhjused:
putukate või lindude kahjustused ja
kuivade seemnete mahapanek. Arahiisi
seemneid tuleb enne mahapanekut idandada
ja maha võiks panna kahenädalased
istikud (täpsemalt – topsikutes idandid
) – sellega kiirendab valmimist ja
väldib kahjureid (kaerasori), kes sageli
kahjustavad arahiisi seemneid. Et seda
vältida, tuleb maha panna idandatud
seemneid ja kasutada kaerasori jaoks
taimejäätmetest peibutusi. Esialgu tuleb
tõusmeid kaitsta ka lindude eest, kes
võivad kogu istanduse hävitada.
Seemned pannakse likku aprilli lõpus.
Idanemiseks kulub 10 päeva. Enne võiks
seemneid leotada veel nõrgas
kaaliumpermanganaadi lahuses.
Külmakindluse suurendamiseks võib juba
paisunud seemneid karastada. Päeval
hoida neid jahedas ruumis +2+3°C juures
(19 tundi), öösel aga toatemperatuuril.
Seda tehakse 2-3 päeva, sama meetodit
võib kasutada ka teiste soojalembeste
kultuuride puhul. Idu nähtavale
ilmumisel istutatakse seemned pottidesse
või 5 cm vahedega kasti või siis
alalisele kasvukohale ( taimede vahe 20
cm, ridade vahe 20-25 cm, istikud
kaetakse kattega, mis võetakse ära vaid
väga soojade ilmadega).
Peenra võib valmis teha enne
mahapanekut, kuid soovitav on teha seda
juba sügisel. Tulevase peenra kohale
kaevatakse tranšee. See ei pea olema
väga sügav – piisab labidalehe
sügavusest. See sõltub sellest, kui
palju taimejäänuseid on vaja maasse
kaevata. Liiga sügavat süvendit pole
mõtet teha – väga sügaval taimejäänused
ei kõdune. Pealmine ja alumine mullakiht
asetatakse väljakaevamisel eraldi.
Kaeviku põhja pannakse taimejäänused
(aga mitte liblikõieliste omad), nende
peale alumine mullakiht, siis veel
komposti ja kõige peale pealmine
mullakiht. Niisugune peenar sobib mitte
ainult arahiisile, vaid ka teistele
soojalembestele kultuuridele nagu
kõrvits, kurk, tomat, mais ….
Kaevisesse pandud taimejäätmed mitte ei
soojenda taimede juuri, vaid mõjuvad ka
väetisena, eraldades taimedele vajalikku
süsihappegaasi. Sobiva mulla mikrofloora
korral on jäätmed juba kuu ajaga
lagunenud, 2 kuuga aga muutunud mullaks. | 86825: 2012-03-04 16:08:09
Kõige lihtsam kasvatusviis on istutada
arahiis kasvuhoonesse tomatite vahele.
Esiteks, tomatite alumised lehed me
murrame ära ja loome vajaliku kasvuruumi
arahiisile (kõrgusse nad eriti ei
kasva), aga arahiis omakorda oma
juuremügaratega (bakteritega) annab
tomatile vajalikku lämmastikväetist.
Arahiis kasvab lavas koos tomatiga hästi
(arvestusel, et tomat pole liiga tihedal
istutatud ja on üles seotud, mitte ei
vaju arahiisile peale). Siis on vaja
taimi juulis vaid 1-2 korda mullata ja
sügisel saaki koguda. Juuni lõpus peaks
arahiis õitsema (kõrgus 15-30 cm).
Õitsemine kestab kuni augusti
keskpaigani. Juuli lõpus mullatakse
taimi komposti ja aiamulla seguga 3 cm
kõrguselt. Augustis tehakse seda veel 2
korda 1,5-2 cm paksuse kihiga.
Koristatakse septembri keskel kui lehed
koltuvad. Taimed kaevatakse välja,
ettevaatlikult raputatakse muld ära,
kuivatatakse koos põõsaga (kaunu ei
eraldata). 10 päeva pärast eraldatakse
kaunad ja hoitakse nii mahapanekuni,
jättes seemned koortest puhastamata.
Arahiisi seemned on väga toitvad, neid
süüakse toorena, praetakse, tehakse
halvaad, kohvi aseainet, kakaod. Temast
saab ka hinnalist õli. Tänu
linoolhappele on arahiisil
ateroskleroosivastane toime, ta sisaldab
ka E ja B vitamiine.
| Sixie: 2017-05-08 00:48:23 Suur tänu! Ostsin hiljuti tavapoest Take1 maapähkleid 'Organic peanuts', need on täiesti töötlemata, katsetan, kui nüüd aastaajaliselt liiga hilja pole. Olen aianduses täiesti algaja, sain sel aastal esimest korda elus lapikese peenramaad, kasvuhoonet või lava pole ja on paar küsimust. Kas arahiisi saab kasvatada nt katteloori all, ja kas komposti asemel sobiks peenra põhja turvas soojenduseks? Komposti ega taimejäätmeid mul veel pole, aga on seda rabaturvast, mida soojustuseks soovitatakse. Kas sellele (lugesin, et sobib vaid soojustuseks) peaks veel midagi lisama? Aitäh. | Sixie: 2017-06-06 00:34:51 Idandasin, kahel tulid idud, istutasin aknale potti, nüüd juba väikesed võrsed, lopsakad ja tumerohelised. Näi, mis neist edasi. | Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
|
Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud,
küsi foorumist
|
|