Aiandus.ee

Mul aias juba mitmendat aastat kasvab mänd(oli vist must mänd).tavaliselt vist mände varjutama ei pea,seega ei hakanud ma muretsema kuni ajani mil märkasin et üks külg on pruuniks läinud.siis hakkas mul varjutamisega kiire et päästa ülejäänut.mänd siis oli terve kevade ja suve selliste pruunide okastega.üks inimene ütles et mõrusoolaga võib kasta ja pritsida.tegin seda.mingi hetk ajas oma pruunid okkad maha.aga nüüd on minu iluast käharast männist suhteliselt hõre puu alles jäänud,otstes on veel okkad aga tüvepoole minna on kõik paljas.kas on veel lootust et temast asja saab ja kas ma võin juba praegu varjukanga ümber panna?ja kui ma selle kanga panen kas siis peab olema ta mingitel tugedel et ta täiesti ümber ei ole või piisab kui niisama üle panen?

cirrus: 2010-11-24 16:40:26

mis läinud, see läinud. Teha pole enam muud, kui männi okasteta oksad korralikult välja lõigata, need enam ei taastu. See oli erakordne kevad ning kahjustusi oligi palju ja erinevaid.

Betula: 2010-11-25 08:40:53

Eelmisel varakevadel said tõesti väga paljud seni päikesekindlad okaspuud kahjustusi. Olen kuulnud,et ka just mustad männid said paljudel kahjustada. Minu kollektsioonis Tartumaal õnneks mustad männid ei kahjustunud, aga paljud üle 2m kõrged nululiigid said omale lõunapoolses küljes pruunid kraed kaela(mingil hetkel just lumepinna pealt said päikesekahjustusi. Ladvaosa terve). Lootsin, et selles kahjustuse piirkonnas jäid vähemalt pungadki terveks, aga uskumatu, et ka pungad kahjustusid. Tegu oli meil täiseti kindlate nululiikidega nagu jaapani-, värd- ja fraseri nulg. Tugevaid kahjustusi said ka püramiidjad har. kadaka sordid ja muidugi erinevad püramiidsed ebaküpressid. Viimased kindlasti kahjustusid ka külma tõttu, kelle ladvad lumehangest kõrgemad olid. Kalifornia ebaküpressidest suutis mul taastuda vaid Tartu Puukooli päritoluga 'Alumii', teistest jäid alles vaid alumised lume all olnud oksad. Väga tugevasti sai kannatada ka ca 2m kõrgune ja oma kasvukohal 8aastat kasvanud kollane mänd, kellest jäid järele vaid alumised oksad ja välja põdes vaid paar kõrgemal kasvavat oksa, kelle pungad ei kahjustunud. Seega, kui pungad jäid terveks, siis suudab puu end taastada. Vanematel aastakasvudel nagunii okkad langevad ka loomulikult maha ja oksad on puu võras ikka okasteta. Pealegi vaevab praegu paljusid mände ka pudepõbi, mille tulemusena just harilikud männid jäävad üsna hõredaks. Oma väiksemakasvulistel mändidel tulekski aegajalt need pruuniks muutuvad okkad maha raputada ja kokku korjata ning põletada. Üks seenhaigustega võitlemise vahendeid on korralik õhustamine. Seega ei soovita talveks oma okaspuid umbselt kinni pakkida. Külmahelladele soovitavalt ehitada ümber karkass ja sellele tõmmata kaitsekangas peale. Mida rohkem õhku jääb taime ja kanga vahele, seda parem. Võrgumoodi koega kangaid võib ka otse taimele mähkida, sest need lasevad piisavalt õhku läbi. Pürammidsete okstega puid oleks soovitav ka kokku siduda, et lume raskuse all oksad välja ei vajuks. Paljudel puudel nad hiljem enam oma endist kuju ei suuda saavutada. Vähemalt meil, Lõuna-Eestis sadas eelnevatel päevadel paksu sula lund, mis kleepus okstele. Soovitav oleks see ettevaatlikult nüüd maha raputada, kuid nii, et okste külge külmunud lumi okkaid endaga kaasa ei rebiks. Eriti hoolas peaks olema okaspuude madalate keravormidega, kes kipuvad kiiresti oma kuju kaotama. Soovitav oleks need talveks mingi võrgulise materjaliga mähkida. Ise kasutan aias peamiselt juurviljade pakkevõrke, mis lasevad piisavalt õhku läbi, kuid mitmekordselt mähituna kaitsevad ka päikesekahjustuse eest ning aitavad ka metsloomade rünnakute vastu. Kui

anka30: 2010-11-25 23:00:16

ma jah ka Tartumaalt ja just lõunapoolne külg sai selle põletuse.ma siin ikka üks aasta ka kurtsin et männil okkad pruuniks läinud.aasta 2007 oli.pyramid mänd meil siis peaks olema.ja nüüd selle lumega oli tõesti nii et oksad olid harali.raputasin puhtaks.järelikult pean ka selle keraja elupuu kokku siduma,vajub ka kössi.mänd on ka nii ligi kahe meetrine.ja varjutuseks on mul see roheline võrkkangas. elupuuhekile ei juhtunud midagi.neid mul ligi 40 on hekis.

mel: 2010-11-26 15:49:48

Sidusin neid kerajujulisi elupuid aastaid. Eelmine aasta enam ei viitsinud. Vajusid laiali ja talvel oli vähe paha vaadata. Lumi sulas ja kõik oli jälle korras. Need tahavad muidugi vähemalt kord aastas seest prahist puhastamist. Siis hoiavad ilusasti kuju

Betula: 2010-11-27 16:29:44

Veel targutuseks... Männi oksad on küllaltki rabedad ja peenemad oksad võivad raskema lume koorma all murdudagi. Musta männi oksad küll on har. männi omadest tunduvalt jämedamad. Seega oleks taimede huvides mõistlik lumekoormat okstel vähemaks raputada. Meil, Lõuna-Eestis on põhjapiirkondadega võrreldes lund tunduvalt vähem. Praegu küll ei tohiks päikesepõletuse ohtu taimedele olla, sest päikest üsna vähe ja maa täiesti sula. Aga... ka varakevadel, kui nt. mul nulud põletusi said, siis rohukamara all (kus nulud kasvavad) oli maapind paksu lume all ülesse sulanud. Seega nagu senini kehtinud rusikareeglid enam ei kehtikski? Samuti said ju põletusi ka har. kadaka püramiidvormid... har. kadakas meil ju kodumaine liik. Aiandus on ikka üks huvitav ala, kus igal aastal vastavalt erinevatele ilmaoludele saame palju erinevaid uusi kogemusi! Pealegi... Kui tahame oma aiailu ka praegu ja kõigil veel ees seisvatel talvekuudelgi nautida, siis kui juba praegu mähime talvel aiale ainsana rohelist värvust ja huvitavaid kujuvaateid andvad okaspuud võrkudesse või muudesse mähistesse, siis pole ligemale poolel aastal aial mingit esteetilist väärtustki. Vaid kubujussid seisavad siis lumises aias. Kahjuks nagunii vähemalt maaoludes tuleb lehtpuid ja oma kogemuste põhjal metsloomadele suupäraseid puid-põõsaid kuidagi turvata (kahjuks nende hulka kuulub ka mitmeid okaspuude liike).Tihti on ju aeda istutatud ka nn. väline jõulupuu. Neid ju siiski oma silmailu huvides ei ruttaks kohe talve algul sisse pakkima? Aga tihedamad elupuud nõuavad tõesti praegu "tänu" seenhaiguste levikule aastas vähemalt korra üht korralikku läbituustimist ja muidugi tuleks kogu varis ka kokku koguda ja põletada. Ka mõõdukas talvine külm teeb korralikult juurdunud okaspuuvormidele pigem head, sest seegi ohjeldab seenhaiguste levikut. Aga teiste aiapidajate arvamusi?

TonuPloompuu: 2010-11-28 02:02:30

Eelmisel kevadel oli mändidel ka tugev pudetõve kahjustus. Seegi võib okkad poolpruuniks muuta.

Betula: 2010-12-06 10:24:39

Jõudsin alles eile oma kollektsioonaias lume mahaajamisel aiale ringi lõpetada(suurema külmaga ju seda tööd teha ei tohi!) ja... minu musta männi 'Fastigiata' (seemik) oli lume raskuse all saanud juba 'Pendula'kuju. Õnneks oksad küll polnud veel murdunud, kuid osad juba tugevas paindes. Isegi meil, taga-Tartut, kus lume pole eriti ohtralt, on maa täiesti sula. Alles nõrgalt juurdunud või loomupoolest nõrgema juurekavaga okaspuud, eriti kõrgemalepoogitud tihedamavõralised mütsakad) võivad lumekoorma all lausa koos juurtega viltu vajuda. Nii viltuvajumise kui pisinäriliste eest tuleks puude ümber lumi kinni tallata.

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist