Aiandus.ee

Kui planeerida aeda maa-alale, mis tihedalt läbi kasvanud erinevast umbrohust (naadist, ohakast, orasheinast), kas peab tingimata umbohu enne ära mürgitama, võib piisaks ka sellest, et umbrohu madalalt maha niita ja vedada peale 10 - 15 cm paksune kasvumulla kiht (mida niikuinii vaja oleks)? Või kasvab umbrohi sellest siiski läbi?

Aiatark: 2009-08-31 23:31:48

Juurumbrohud nagu orashein ja naat on väga visad ning ajavad risoomi ka pealeveetud mullakihti ja kasvavad mõnuga edasi. Kui naati (ja ka nt kõrvenõgest) pidevalt niita, taanduvad nad mõne aastaga, nende asemel võtavad võimust hoopis sõbralikumad taimed, mis ka looduslikku murusse sobivad.

taim123: 2009-09-01 12:23:03

mida soovid saavutada? kas lihtsalt aiatagust korrastada või ilusat õueala muru kasvatada?kindlasti ei aita vaid mullakihi pealevedamisest,umbrohi kasvab läbi.Kui tahad ilusat muru,siis kõigepealt mürgita Raundup-iga sügisel ära.Kevadel oleks hea kogu mullakamar segi pöörata,siis lisamuld ja korralikult planeerida siledaks,seejärel külva muruseeme. head infot leiad www.taimekujundus.ee

viola: 2009-09-01 14:23:11

Soovitan enne, kui otsustad mürgitama hakata, toksida otsingusse 'roundup. Loe kogu info läbi ja otsusta, mis tähtsam. Vanasti ju raundapi-taolist mürgikraami polnud, aga hoolika tööga saadi lahti nii ühest kui teisest sitkest umbrohust. Naat, nagu Aiatark kirjutas, kaob niites tasapisi ära, ohakad ürita välja kaevata, orashein on tõesti tüütu, aga on jagu saadud ka temast. Muld, mida tahad rohumaa peale vedada, säästa pigem istutatava/külvatava jaoks. Mõnus looduslik muru (rohi ju!) kasvab ise, ehk tuleb maapinda kohati tasandada ja rohuseemet juurde külvata. Kui soov siledat ühesuguste libledega kultuurmuru näha, siis jah, toimi eelneva kommentaari kohaselt.

katariinar: 2009-09-01 14:28:26

Suured tänud nõuannete eest! Plaanin sellist looduslikku muru/ lillemuru, mitte ideaalset õuemuru. Põhimõtteliselt võib veidi umbrohtu ka sees olla, aga sellisest massiliselt vohavast naadist, ohakast peaks lahti saama. Kui võimalik , siis parema meelega ei mürgitaks, aga kui kogenumad arvavad, et muudmoodi ei saa, siis peab vist roundupi ikka appi võtma. Ja veelkord tänud!

katariinar: 2009-09-01 14:35:06

või siiski mitte ja prooviks loodussäästlikku niitmist/ väljakitkumist. Kui sellest midagi välja ei tule, siis mürgitada saab alati.

viola: 2009-09-01 20:54:12

Tubli, Katariina. Oma õuemaal vähemalt tahaks ju ilma mürkideta läbi ajada. Veidi suurem tööpanus, aga see-eest vähem mürke!

Pirmeli: 2009-09-02 10:42:07

Kui roundupi ei taha kasutada, siis võlusõnad on: 2 labidalehte ehk kaeva kahe labidalehe sügavuselt läbi ja võta kõik umbrohujuured välja. Loe lisa http://www.virkus.com/aiandus/?page_id=415

viola: 2009-09-02 11:15:48

Ega nii kole põhjalik ka tasu olla. Pole küll meie hektarit käsitsi ega masinaga 2 labidalehe sügavuselt läbi kaevanud, ainult aiamaa osa. Ja sedagi päris alguses, nüüd piisab labidasügavusest. Muu töö ikka hariliku muruniidukiga. Kui mingid üksikud eriti vintsked sellid kipuvad pead kergitama, siis need kaevab ajajooksul välja.

viola: 2009-09-02 11:34:39

Oleneb, milline on pinnas. Aiamaad (aastate eest) sügavalt ümber kaevates tundus, et vbla teen karuteene. Sest väga sügavale ulatusid vaid ohakate ja kohati orasheina juured aiamaa ühes otsas. Kaevates tundus, et rikun looduslikku drenaaži, kahju oli kive&kruusa musta mullaga segi ajada. Praegu kaevame vaid sedavõrd, et peenardest umbrohututid välja saaks. Rohumaa, tihe&lopsakas looduslik murukamar kogu ülejäänud krundil on aga tekkinud pideva niitmise tulemusena.

mel: 2009-09-06 13:15:12

Ei ole mõtet loota et mitmeaastasi taimi (ohakaid, tulikai,võililli jne) on võimalik välja niita. Vältimatu on Rounup ainult orasheina ja põldosja puhul. Lillemuru aitab korras hoida Starane. Ja läbi ei pea viima lausmürgitamist - sutsakas lahust umbrohu roseti keskele on piisav. Teema jätkuks: jälle palunb inimene abi probleemi lahendamisek ja laiskus- lohaksu-oskamatus-maruroheliste hirmud annavad nõu asjaga mitte tegeleda.

mugri: 2009-09-07 19:34:45

Marurohelisel võib esineda veel ka sümptomeid,nagu ettevaatlikkus,teadlikkus,hoolivus. On olemas ka liig agaraid inimesi. Kuhu siis veel kui mitte aeda?Sobib roheline mõttelaad.

mel: 2009-09-08 07:36:00

Marurohelisi iseloomustab teadmiste puudumisest tingitud hüsteeria. Muuseas, ise olen keemias orjenteeruv roheline

viola: 2009-09-12 18:54:58

Pole küll tahtmist eelnevate sõnavõtjate vaidlusesse laskuda, aga - et Violast ei jääks vale mulje, mainin, et mind paduroheline olemises süüdistada pole õiglane. Ei saa ka pihta järgmisele, osundan: "Teema jätkuks: jälle palunb inimene abi probleemi lahendamisek ja laiskus- lohaksu-oskamatus- maruroheliste hirmud annavad nõu asjaga mitte tegeleda." Vastupidi - tegelda tuleb ja pidevalt, siis on ka tulemusi. Iga aiapidaja valib ise, kas soovib ideaalmuru ühesuguste rohulibledega või sobib talle normaalne looduslik rohukamar. Kas ostab keemiat (osundan: "Marurohelisi iseloomustab teadmiste puudumisest tingitud hüsteeria. Muuseas, ise olen keemias orjenteeruv roheline") ja firmade teenuseid või hooldab (kaevab-kitkub- pügab) oma platse ise. Jõudu kõigile, katsugem ikka sõbralikult läbi saada.

Robi1: 2014-05-20 23:08:38

Tere! Kahjuks ei oanud uut teemat teha aga küsimus on Tiitus 25 kasutamise kohta. Kui soe peaks olema temp., et kasutada? Kas vette peaks segama rohelist seepi? Tänud ette!

sinirebane: 2014-05-21 09:47:37

Muru on kõige looduskaugem kooslus. Inglise murus loetakse umbrohuks isegi murunurmikat. Aga kui järjepidevalt niita, aastast aastasse kujuneb välja kooslus, kus on õis- ja heintaimi, mis sellist niitmist taluvad. Murud, kus kasvab ristik ja veel muud peale nelja heintaime ei vaja väetamist.

sinirebane: 2014-05-21 11:10:26

Mõtteainet huvilistele: Inglismaast inspireeri- tud aed Victoria Parmas / Kodukiri27.04.2012 Nii nagu lillepeenrad, vastab ka Palusalude muru Inglise standardile. Muru pole aga mitte niidetud heinamaa, vaid lausa kunst: aia eri osade pinnasele sobivaimana valitud murutaimed, etapiviisilisest õigete töövõtetega rajatud, õigesti hooldatud... Murust võib Reet maha pidada terve loengu, pärast mida otsustab osa auditooriumist oma aias inglise murust loobuda. Reedal on see aga olemas – terve hektar! “Kord õigesti rajatuna on murukamar nii tihe, et sinna ei anna labidatki kergelt sisse lüüa,” alustab Reet koduaeda saabunud ekskursioonirühmale murutundi, ise saapaninaga oma muru toksides. “Võilill on abitu taimeke sellise murukamara puhul. Ei piisa ka tema oherditaolisest seemnest. Sellise tiheda kamara saamiseks tuleb esmalt maa korralikult ette valmistada, juurumbrohud kõik täielikult välja rookida, ja siis õige seemnesegu maha külvata. Ühte kindlat tiheda muru retsepti pole olemas, isegi ühes ja samas suuremas aias tuleb vastavalt pinnasele murutaimi kombineerida.” Murutunnis selgub, et orashein on võimeline olema mulla all peidus kaks aastat. Kuigi pealseid ei ole, on juured elus. Kui tahad saada puhast maad, on valida kolme meetodi vahel: kata, kaeva või mürgita. Kõige kauem võtab aega katmismeetod. Murupind kaetakse mitmekordsete ajalehtede või papiga, mille peale pannakse 40 cm heinu, puulehti või muud kõdunevat materjali. Pinnas ei tohi valgust saada terve hooaja vältel. “Ja papid tuleb 25 cm ulatuses vaheliti panna, et orashein ei saaks end kahe papi vahelt läbi pressida,” täheldab Reet, kes rajab sel meetodil aeda uusi lillepeenraid. Katmismaterjalist neil puudust ei tule – suve jooksul koguneb kokku kuus tonni pealseid. Kel on kiire, kasutab umbrohutõrjevahendit Roundup, mis sattudes taime rohelistele lehtedele ja vartele, kandub taime kõikidesse osadesse, kaasa arvatud juured. “Aga see on hull mürk,” hoiatab Reet. “Mürgitada tuleb hästi tuulevaikse ilmaga õhtul. Mida peenema düüsiga prits on, seda vähem see loodust reostab. Ja pärast sellist lausmürgitamist ei ole tark ka kassi-koera paar päeva mürgitatud alale lasta.” Samas ei ole Roundup imerohi, sest osade taimede peale ei hakka ka selle hirmsa mürgi vägi. Pealegi tuleb mürgitada mitu korda. “Kõige kindlam on musta kesa meetod,” ütleb Reet ja kirjeldab protsessi, mida ta on oma aias korduvalt kasutanud. Esmalt tuleb olemasolev pinnas niimoodi läbi künda, randaalida, freesida või segi kaevata, et umbrohud oma mõnusast kasvukeskkonnast välja kistaks ja nad ära närtsiksid. “Alles peab jääma must maa. Iga paari nädala tagant tuleb ala uuesti kultiveerida, et iga nina välja pistev rohi saaks hävitatud.” Niimoodi suvi läbi musta kesa pidades saab lahti juurumbrohtudest, kellest tugevaim vastane on osi, kuid ka tema jõud raugeb lõpuks. Seemnest kasvanud rohud annavad ise alla, kui tihe muruvaip peale kasvab. Kui muru lõpuks valmis on, tuleb seda järjepidevalt hooldada: niita, väetada ja pügada muruäärt. “Meil on kokku umbes kilomeeter muruäärt, mille lõikamisele kulub terve päev. Lõigata tuleb kahe-kolme nädala tagant,” ütleb Reet ja kinnitab, et muruserva tuleb lõigata ka siis, kui see on ääristatud metallservaga või muuga. Siis tuleb seda teha vähemalt kaks korda aastas. “Inglased ise ei tahagi enam suvi läbi niidukiga muru nühkida ja on aru saadud, et üks võimalus on minna tagasi niidukoosluste peale,”

Robi1: 2014-05-24 06:36:01

Aga kas oli mingi selline teema, et pritsimise päeval peaks olema temp. 25 C ...või oli just vastupidi, et ei tohi nii kuum olla. Ma pole mürke varem kasutanud.Seni olengi katteviljelust harrastanud aga paar aastat olen olnud muude asjade juures ja põld on käest ära.

ViinaMuri: 2014-05-24 08:34:16

http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=3857 Otsisin ka andmeid mürgisuse kohta (muule loodusele, sh. inimesele, ja ressurssidele). Lühivastus: pole teada! Käivitub sama ring, nagu märksa lihtsama struktuuriga molekuli ("roundup") puhul. Kuid suuremaks läheb kära vast 10 a. pärast ja sedagi suudavad ärihuvid (mitte ainult DuPonti, ka suurpõllupidajate ja harimatute, kuid mugavust peamiseks pidavate) üsna kenasti sordiini all hoida. Niisiis: eks igaüks teeb valikuid ise, kuid olge siis ka ausad ja tunnistage lihtsameelsust ... isegi, kui 10 a. mööda on läinud. Minu soovitus: niida, see annab pikapeale parema tulemuse. Kes eelistab ikkagi pritsida (kummikindad, respiraator jne - toimeainet kulub 30 g./ha), siis sel ajal, kui ollus ei satu õitsvatele taimedele ja ajal, mil mesilased ei lenda.

nipitiri: 2014-05-24 16:04:52

Ohutuskaart: http://www.agrochemaeesti.ee/UserFiles/c kfinder/files/Ohutuskaart%20- %20Titus_25_DF.pdf mina ei soovi küll seda ei sissesüüa, pealemäärida ega muul viisil kokkupuutuda :)

Peeter: 2014-05-25 19:20:24

FAO (ÜRO Põllumajandus- ja Toiduorganisatsiooni), mis võiks ometi olla üks ärihuvideta asutus, andmed Tituse toimeaine rimsulfuroni kohta on vabalt kättesaadavad: http://www.fao.org/fileadmin/templates/a gphome/documents/Pests_Pesticides/Specs/ Rimsulfuron06.pdf. Aine on kõigi mõeldavate ohtude suhtes kontrollitud ja leitud igati ohutu olevat, mis muidugi ei takista kedagi ise uskuvat ega teisi veenvat, et kõik "ained" on olemuseldasa saatanast.

ViinaMuri: 2014-05-26 22:55:48

http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp? Rec_Id=PC35026

Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist