Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

juurevõsud

Teema Lisatud
ilme: 2004-09-15 11:50:09
Palun nõu kuidas võidelda ohtralt levinud kirsi ja ploomivõsudega, mis levivad puust juba ~ 10 meetri raadiuses ja sirguvad kõigis võimalikes kohtades.Suur kirsipuu oma vanuse tõttu on päris vilets, sel aastal palju kuivanud oksi, omajuursed ploomid aga parimas kasvueas.
Aiatark: 2004-09-15 13:56:19
Omajuursetel viljapuudel, eriti kui nad kuuluvad õrnemate sortide sekka, on aiapidaja seisukohast olulised eelised. Pakaselise talvega tugevasti kannatada saanud või hukkunud (samahästi ka vanadusest väljavahetada vajaneva) puu saab asendada samast juurekaelast kasvava noore võsuga.
Samas tekib aastate kulgedes juurevõsude nuhtlus (nende ohtrus ei ole mitte kõikidel sortidel siiski ühesugune).
Vana kirsipuu võib kindlasti maha võtta ja asendada juurevõsuga samas kohas või lasta hoopis mujal sobivas kohas noor puu kasvada.
Mujalt puude alt ja murust ilmuvate võsudega pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puukese tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus esinevad, tuleb need sügavamalt mulla seest läbi lõigata ning mõneks ajaks on selles kohas rahulikum.
Kui omajuursed sordid on väärtuslikud, tasub osa korralikumaid juurevõsusid välja kaevata ning peenras koolitada, seejärel aga korraliku narmasjuurestikuga istikuna (pärast peenras kasvamist võib ka veel potistada) sõbrale kinkida või ära müüa.
Rohkem vesivõsusid hakkab juurestik tekitama ka siis, kui emapuu vanaks saanud ning sel või muul moel välja minema hakkab.
ilme: 2004-09-15 16:22:14
Tänan vastuse eest.Kõige suuremaks mureks asja juures ongi, et juurevõsud kipuvad ka marjapõõsastesse ja kasvuhoonesse, pole ju aed väga suur, seetõttu on istutatud põõsad ja puud tihedamal ning omajuurseid pole võimalik olnud eraldi teistest kaugemale panna.
Aiatark: 2004-09-17 22:44:20
Marja- jm põõsastesse on juurevõsude tungimist üsna raske takistada. Kasvuhoonesse pürgimise vastu saab seina (vundamendi) äärde maa sisse päris mitmekümne cm sügavuse tiheda tõkke tekitada (paksust plastist, metallist, õhukestest kiviplaatidest). Muidugi saab ka põõsad okste välispiiri kauguselt sügava tõkkega ümbritseda.
ennes: 2005-05-21 12:43:32
Kuidas piirata vaarikate levikut juurestiku kaudu?
Aiatark: 2005-05-22 12:59:48
Ilma mehaaniliste tõketeta on raske piirata, need peaksid ulatuma tiheda seinana maa sees vähemalt 30 cm sügavuseni, sest sinnani võib juurestik ulatuda. On kasutatud ka glüfosaadil põhinevaid herbitsiide (Basta, sama, mis maasikavõsundite jaoks), kuid isiklikult neid ei poolda.
tiu: 2005-05-23 11:17:51
Olen juba aastaid kasutanud küüslauku.Vaarikad on istutatud aiaäärde ja teisele poole panin taliküüslauku, mida pole siiani üles võtnud. Hetkel on küüslaugust moodustunud väike madal hekk. See ei ole küll 100%-line piire, aga võrreldes sellega mis oli enne, olen väga rahul.Kuna küüslaugu ääres on muru, siis niidan need üksikud kasud pidevalt ära ja kõik on kontrolli all
: 2005-05-23 21:52:05
Kuidas vabaneda sireli ja ploomi juurev6sudest? on see yldse v6imalik? Sirelip66sa ymbrus umbes 2,5m raadiuses v6susid t2is. muruniiduk saab neist kyll jagu, kuid mitte kauaks.. ja muru sinna vahele ka ei kipu :( t2nud ette vastuse eest!
harri: 2005-05-24 18:18:44
Muruniidukist on küll abi - ja ega muud soovitada ei mõistagi. Juurevõsude välja kaevamine teeb asja igal juhul hullemaks. Et juurevõsusid üldse ei tekikski, peaksid nii sirel kui ploom olema poogitud (vastavalt Ungari sirelile ja nt. haralisele ploomipuule).
ära torgi: 2005-05-26 13:45:52
Mida vähem kaevad, seda vähem võsusid. Pealt niitmine aitab küll. Teist võimalust ei ole
mann: 2008-04-03 22:44:22
Tere, eelmisel aastal saeti aias maha vana kirss. Ärge küsige mis sorti vm, sest ta on siin olnud kauem kui mina. Kännu ümber nüüd aga hulgaliselt juurevõsusid, pikemad juba üle meetri. Küsimus selline, et kui võtta üks võsu koos juurejupiga, ja panna sobivasse kohta kasvama, kas saab uue kirsi? Ja kui, siis kas lühem või võimalikult suur võsu, kas tuleks latva kärpida, et hargneks jne?
Babette: 2008-04-04 10:56:51
Kui see mahasaetu oli poogitud puu, siis ei saa sa juurevõsust sedasama kirssi, kui omajuurne siis küll. Kui saad parajalt suure ja arenenud juurekavaga istiku, lõika latv ära niisuguse kõrguse pealt, kus oleks paras hargnemiskõrgus + veel 20 cm.
mann: 2008-04-04 22:03:42
Tänud. Kuidas seda võiks aru saada, kas oli poogitud, sellega on nii, et vanaisa teadis, aga vanaisa suri ära...Kas peab tüve peal olema näha mingi jälg (siin küll ei paista)? Känd on paarkend cm kõrge ja hargneb pea maapinnalt 2 haruks.
Babette: 2008-04-07 11:07:48
Kirsipuu pookekoht peab olema mullapiiril või veidi kõrgemal, arvan et nii vanal puul sa seda ei leiagi.
PillePohl: 2008-09-08 17:03:55
istutasin 31. augustil 3 omajuurset kirsikest. ei saanud eriti suure juurega kätte, seetõttu kärpisin kõiki oksi veidi, kuid lehed väga kerge kollaka välimusega, aga üldse mitte närtsinud. kas see on sügise ja istutamise koosmõju, ehk peaksin oksi veelgi kärpima. seda kirsivõsa on kõik suurte lehtpuude alune täis, isegi mõned kirsid seal küljes, kuigi varjus ja väetamata. kirsid on mustjaspunased ja väga head, arvan, et läti madalkirss.
Aiatark: 2008-09-08 21:51:23
Praeguste vihmaste ilmadega pole karta, et taimed kasvama ei lähe. See on loomulik, et lehed kollakaks lähevad. Paiguti on maa veega küllastunud ja porisse istutamisel jäävad juured koguni õhupuudusesse.
PillePohl: 2008-09-09 07:38:47
suur tänu vastuse eest! loodan, et mul pole liigniiske, sest kaevasin istutusaugust välja peaaegu kõik meie savise-kruusase mulla ja asemele tõin suure kärutäie aastaid komposteerunud lehmasõnnikut (nagu turbamuld, hästi sõre), vaid ümber juurte panin veidi tavalist mulda. Kui ikka kevadeks on näha, et ei lähe kasvama, siis võtan sealt võsast uued istikud.
jkr: 2009-03-04 16:01:29
Kas kõik emataimest kaugemalt mullast välja kasvavad võsud on ikka juurevõsud? Minu arvates erinevad ikka vaarika ja kibuvitsa omad tunduvalt.
Betula: 2009-03-04 21:25:07
Kas siis vaarikat ikka õigeks põõsaks pidada saabki (Taimes ja aednikus nimetate ise teda poolpõõsaks), kuna maapealne vars vaid kahe aastane. Ja mullas on tal risoom, millel basaalpungadest arenevad asendusoksad.Kibuvits on aga ehtne põõsastaim (mitmeaastane)-väga liikide rohke perekond. Nii kibuvitsade, pajude kui pihlakate maailmas ei hakka dendroloogidel veel niipea igav. Juurevõsu ja kännuvõsu vahet oskan ikka teha, sest olen seda Teie ja hr. Vaasa käe all õppinud.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.