Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

elupuude pügamine

Teema Lisatud
rita: 2005-07-19 12:38:18
Kuidas ja millal lõigata tavalis elupuid , et nendest kasvaks hekk?
Tiit: 2005-07-21 16:39:12
Elupuu hekke lõigatakse kevadel ja/või augustis. Noorel hekitaimel võiks lopsakalt kasvava ladva tagasi lõigata. Kergelt pügada võib kogu suve
LEILI: 2005-09-08 08:51:21
Palun,kas elupuu kerajat vormi on parem pügada sügisel või kevadel?
in: 2005-09-08 09:09:53
enamasti neid ei pügata aga kui siis sügisel
orvokki: 2007-05-17 23:23:04
Meie aeda piirab elupuuhekk, mis on istutatud vististi juba enne 2.maailmasõda, mis tähendab, et see on väga kõrge.Tahaksime seda lühemaks lõigata, aga ma ei leia internetist kes sellist teenust pakuksid? Kas teate soovitada?
sygis: 2007-05-19 23:56:29
Kui on väga kõrge, siis pole mõtet lühemaks lõigata, kole jääb. Elupuuhekki tuleb pügada pidevalt.
fannifer: 2008-03-18 15:01:56
Millal peaks tipust tagasi lõikama tiheduse kasvatamiseks,kas kevadel suvel või sügisel?
Betula: 2008-03-20 11:55:55
Tipust võib alles siis heki tagasi lõigata, kui soovitud hekikõrgus käes. Tiheduse suurendamiseks pigem külgvõrseid kärpida, siis oksad harunevad. Teoreetiliselt võiks ju kärpida nii kevadel, suvel kui sügisepoole augustis-siis ka loetakse parimaks hekipügamise ajaks. Haavad peavad lihtsalt enne suurt sügist paranema, et seenhaigused oksasse ei läheks.
ahtos: 2009-01-13 07:07:56
Puud on väga kõrged,sooviks lõigata madalamaks.Kas hakkavad uusi võrseid ajama?
Betula: 2009-01-13 19:00:52
Elupuudel on võimelised uinuvatest pungadest noori kasve ajama vaid nooremad oksa osad, millel rohelised okkad küljes. Kõik oleneb ju puude vanusest ja kui palju pikkusest tagasi lõigata on soov. Kunagi ajapikku ehk tipmised oksad suudavadki äralõigatud augu kinni kasvatada, kui puud nooremapoolsed on. Selle ajani jäävad nad küll nagu peata ollused (ehk mäletame veel seda nõukaaegset kvaliteedimärki-peata idiooti). Ka antiikaegsed figuurid tehti millegipärast ilma käteta, kuid siiski peaga. Ka mõnest kuusest ja nulust, kelle latv kunagi kellegi koju jõulupuuks varastati, saatuse kiuste on endale külgoksast uue ladva siiski suutnud kasvatada.
merli: 2009-04-15 09:31:59
Tere, et saada harilikule elupuule "tihedust", võib siis ainult mõni cm külgokste uutest tippudest maha lõigata või hoopis vähem või rohkem.
marii: 2009-04-22 16:05:05
Tere. Mul plaanis panna aeda elupuu hekk barabant (kiirekasvuline elupuu, mis ongi hekitaimeks mõeldud). Olen vist enam vähem kõik järgi uurinud, mis ja kuidas, kuid aru pole ikka saanud sellest, et kas elupuudel võib latvu kärpida või ei. Hansaplantil on nõuande alla kirjas, et peale istutamist latv tagasi lõigata oma 10-30 cm, et puu alt tihedamaks läheks. Kuid siit jälle loen, et ei tohi ikka latva enne puutuda, kui soovitud kõrgus käes. Ma nüüd siis ei saagi aru (kuna kohti on mitmeid, kust vastukäivat infot lugeda). Keegi äkki annaks oma kogemustest teada, et kuidas ta ise elupuu hekiga käitunud on ja kuhu suunda see puu siis hiljem kasvab (või ei kasva). Samuti teab äkki keegi õelda, kas peaksin Barabanti asemel hoopis Smaragdi valima (miks ta hind on kõrgem-kas on haiguskindlam/ilusam/parem)? Tänud vastuste eest.
aiast: 2009-04-23 10:30:33
Brabanti võib pügada vast ka kohe, täpselt nagu Hansaplant'is räägitakse. Sama räägitakse ka Cereses ja Horteses. Smaragd ja teised käituvad pisut erinevalt. Mul endal kogemus u 12 aastat ja kolmes erinevas vanuses Brabandi-hekkidega. Meie ei ole esimesel aastal lõiganud, kuna oleme istutanud suvel-sügise poole. Alates teisest aastast pigem. Umbes juunis. Selleks ajaks taimed kindlasti juba kasvukohaga leppinud ja ei pea muuga tegelema, kui sirgelt kasvamisega :). Tippude lõikamine soodustab kohe külgharude kasvu, tiheneb kiiremini. Võiks öelda suisa "silmnähtavalt". Võin ka pilte teha sellest, kuidas näeb välja eelmisel aastal augustis istutatud hekk, üleelmisel aastal istutatud ja u 12 aastat vana (kõik taimed olnud algselt 70-80cm). Muidu soovitatav pügamise aeg august. Smaragd näeb hoopis teistsugune välja, põimub ka pisut aeglasemalt, värvi võib talvel pidada paremini, väidetavalt. Meil pole Brabandiga kunagi mingeid probleeme olnud. Värskelt istutatud põõsad on kevadel õige pisut heledamad, vana hekk värvi muutnud ei ole. Varjutanud ei ole, ainult vaadanud, et sügisel hästi kastetud saaks. Kasvavad Harjumaal, Saku taga.
Babette: 2009-04-23 11:38:57
`Brabantil`ja `Smaragdil` on värvivahe ja kasvukiiruse - ning kasvukuju vahe. Kui tahad `Smaragdist`hekki, tuleb tihe istutus teha, sest ta hoiab oma kuju iseenesest koonilisena ja jääb kitsaks. Lõigates tal latva, kaotab ta oma kasvukuju. `Brabant`jälle igatsebki kääride järgi, olen lõiganud ta latva kohe peale kevadist istutust, külgi järgmisel aastal. Hekilõikuse infot ongi kahesugust - võib, ei või! Ka ajaliselt ütleb üks , et juuni, teine, et august. Ei juhtu midagi halba, kui sa võtad endale mingi kindla seisukoha ja talitad selle järgi. Jõudu.
marii: 2009-04-23 16:37:07
No nii, aitäh vastuste eest. Kuidagi kohe palju kindlam tunne on ja julgust nüüd rohkem selle Brabantiga tegelema hakata. Aitäh veelkord kiirete ja nii sisutihedate vastuste eest, sain palju juurde. Ma siis proovin nii, et nädalavahetusel panen nüüd taimed maha ja siis võtan ladvad ikka maha:-) tahaks just tihedat "tuule seina" . Kui keegi juhtub veel lugema, siis palju teil Brabandi hekk u aastas kõrgusesse kasvab? Tean et see erinev, mul endal tegu kehva mullaga üldjuhul, kuid lihtsalt info mõttes küsin, kuidas on teistel olnud. Tänud.
Babette: 2009-04-23 17:08:27
Keskmisel aastal ~ 20 cm. Ära unusta kastmist!
Marlakene: 2009-04-26 21:39:55
Mind huvitab "Smaragd" just. Babette kirjutas: Kui tahad `Smaragdist`hekki, tuleb tihe istutus teha, sest ta hoiab oma kuju iseenesest koonilisena ja jääb kitsaks. Lõigates tal latva, kaotab ta oma kasvukuju. Minu küsimus, et kui tihedalt "Smaragdi istutama peaks, et juba suureks kasvanud puud hekina ok oleks? No et küljed koos. Ja millal tal siis latva lõigata võib? Või peabki laskma kasvada nii kürgeks nagu ta kasvab? See on ju u 3-4 m?
Babette: 2009-04-27 10:46:38
`Smaragdi`istutustiheduseks on ~80 cm, siis ulatuvad küljed 6-7 aasta pärast kokku ja ei pea neid pügamisega vormis hoidma. Ka latva ei lõika, sest selle puu ilu ongi tema kasvukujus. Ja ta värvus on läbi aasta värskelt roheline. Kui istutad hekina, tuleb esimesed paar aastat kevadel päikese eest varjutada.
mariaed: 2009-09-21 15:07:12
Kas elupuu kärpimiseks on nüüd juba hilja? Eraldiseisvad puud, mitte hekina. Nüüd pigem jätta kevadeks lõikamine? Puud paar aastat kasvanud, umbes 1,5m kõrgused praegu.
Ave67: 2010-03-06 17:18:50
Pärisin isalt maja, kus kasvab umbes 10m-ne elupuu. Puu ise ilus tihe ja ei tahaks maha võtta aga ladva võtaks küll maha. Kui palju nii vana(umbes 40a ehk küll) puud üldse lühemaks võib võtta, et ta päris põdema ei jääks. Siiani on teda pügatud külgedelt iga suvi. Ja kas on ehk midagi, mida kindlasti silms peaks pidama.
cirrus: 2010-03-07 08:59:17
Oleks patt sellisele puule saega kallale minna, las jääb oma kauniduses just sellisena kasvama, aga alt võib oksi näpsida, kui selleks vajadus on, suvel. Siis paranevad haavad kõige paremini.
mari: 2010-03-07 13:04:03
kurb küll,kuid kitsekesed on kõik minu elupuud söönud ära nii kõrgelt kui nad on ulatanud(mõnel on ainult roheline tutt otsas,mõni poolenisti).Milline on prognoos-on lootust,et elavad üle või on nad hukule määratud?
cirrus: 2010-03-08 15:22:10
Elupuul on uinuvaid pungi vähe, seega, ega erti peale tuti alles jää. Nüüd tuleks korralik kontsude ülelõikus teha kenasti tüveni ja jättagi see vahva tutt edaspidi (ümaraks) pügatuna. Elupuude alla võib uue heki istutada ja miks mitte heitlehise.
Huvituja: 2010-03-10 14:44:25
Mul hekis üle 30 elupuu,rea pani kokku elupuude kasvataja-aretaja Vaigla Räpinast(jõudsime veel enne tema lahkumist)Pinnas meil kehv,savine.Algul kasvasid vaevaliselt.Mõne aasta pärast taipasin väetist panna,tasapisi on nüüd kosunud päris ilusateks.Meil iga viies puu püramiidvorm,istutustiheduseks anti 50sm,nii et küllalt tihe,Vaatamata sellele ei ole kõik puud veel kokku kasvanud.Kärbin üleni neid,mis saanud oma vajaliku kõrguse,nii 1,60m.Kõige raskem on toime tulla kitsede rünnakuga.Nad alustavad kuskil mais-juunis oma sarvede sügamisega ja on mõnele puule hullusti kahju teinud.Keda see oht ähvardab,tehke puudele mingidki tõkked ümber.Suuremaks kasvanud puudega pole enam nii häda.Senini olen piiramistöid teinud väikeste oksatangidega ja tundub,et liiga ei ole võimalik teha-aina ilusamaks lähevad!Vana aedniku soovitus oli ka,et vihmutamisest ei saa ka iial elupuudel isu otsa,nii et head kastmist!Ja mis õnnis lõhn suveõhtul,kui voolikuga elupuudele ringi peale teed!
Betula: 2010-03-10 19:07:05
Kui liiga pindmiselt ja tihti kastad, siis taimede juured ei suvategi sügavamale tungida. See nagu õpitud abitus!
Ave67: 2010-03-20 22:21:14
On mulle teisedki soovitanud julgelt kolmandiku maha võtta, sest see kasvab jälle pealt ilusti täis.Aga siis tuleb seda kõrgusesse kasvamist edaspidi kontrolli all hoida ja seda ümarat vormi, mis siis tekib säilitada.Igaljuhul teen proovi.Üks tõstuk, üks saag ja tehtud see ongi:))))
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.