Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

kes või mis kahjustab?

Teema Lisatud
Heino: 2004-06-04 19:58:35
Millest on tingitud vaarikate okste murdumine kaenla kohtadest ja mida tuleks ette võtta, et see põhjus kõrvaldada?
Aiatark: 2004-06-06 12:58:18
Kas murdumiskohas on vars paksenenud ja esineb seal kühmusid või haavandeid?
Heino: 2004-06-08 18:48:20
Ei, vars ei ole paksenenud, ega ole ka haavandeid näha. Lihtsalt vars murdub kinnituskohast tüve küljest lahti ja kukub mõne päeva pärast küljest ära.
Aiatark: 2004-06-16 11:20:47
Uurisime asja mitmelt poolt. Üksikud külgvõrsed murduvad ka mujal vaarikaistandikes. Tundub, et tegemist pole ei haiguste ega kahjuritega. Võrsed on nõrgad ning rebenevad üsna kergesti. Kui varred paiknevad väga tihedalt, vigastuvad võrsed tuulise ilmaga. Murdunud võrsed tuleb lihtsalt varre küljest ära lõigata.
Ruudi: 2004-09-11 18:10:35
Probleem selline,et kolm aastat tagasi ostsin põõsad.Punase,musta ja valgesõstra.Olen kasutanud erinevaid vaetisi.Komposti,puutuhka ja ka marjapõõsastele mõeldud vaetist.Põõsad aga lasevad lehed maha juba augustikuus ning noori võrseid absoluutselt ei moodusta.Mida ette võtta.
Aiatark: 2004-09-12 11:57:52
Siin võib kahtlustada tugevat sõstra-lehevarisemistõbe. Tänavune liigniiskus (nii õhus kui ka mullas) on sellele haigusele kui vesi veskile.
Seeneoste hävitamiseks saaks abi pritsimisest: Topas 100 EC kohe lähimal võimalusel ja vaskvitriol varakevadel.
Varisenud lehed tuleks põõsate alt koristada ning tuleroaks anda.
Kindlasti vajavad põõsad tugevad orgaanilist väetamist, selleks sobib näiteks Kanakaka.
Rudolf: 2004-10-12 17:44:28
5 aastat kasvab meil juba ilus mets(punase)sõstra hekk. Sel aastal aga läksid tal lehed juba poole suve pealt tumepunaseid laike täis ja tõmbusid krimpsu. Septembri algul aga langetas hekk lehed ja mulle tundub, et tal ei ole sel suvel kõrgust ka lisandunud. Millega peaks hekki pritsima?
Kelli: 2005-05-12 17:03:37
Kas keegi oskaks öelda, millega tegemist. Eelmisel kevadel istutatud õunapuudel äralõigatud okste kohad (mitte kõik) ja nende ümbert on koor tumenenud, oleks nagu mingi must kirme (puit ka oksakohas must). Tegelikult tekkis see vist juba eelmisel suvel-sügisel, see oleks nagu tahm, (mitte kilejas), käega pühkides osa tuleb ära, mitte kõik. Ütleks, et selline asi on peaaegu kõikidel noortel õunapuudel, v.a. Tellissaare. Ühel puul on seesama oksakoht ka märg, justkui mahla immitseks välja. Kas tegemist mingi vähi vm haigusega või millega? Või hoopis mingit liiki külmakahjustus või ainetepuudus ?
Aiatark: 2005-05-12 21:29:05
Vähi, külmakahjustuse ega ainepuudusega siin tegemist ei ole. Selline must tahmjas kiht tekib tavaliselt suvel, kui on palju lehetäisid. Võrsed on nende lemmiksöögikohaks. Lõikehaavadest immitsenud mahl meelitas samuti lehetäid ligi. Putukad jätavad endast maha kleepuva väljaheitekihi (seda koguvad mesilased lehemee nime all). Mustaks muutub see kiht okstel tõenäoliselt teatud seente arengu tõttu.
Kas see tahmjas kiht ka kevadeni koorel püsib, sõltub kihi tugevusest. Edasilevikut siin karta pole. Lõikekohad tuleks katta aiavahaga.
luigepusa: 2005-06-10 22:11:03
mis haigusega võiks olla tegemist, kui sireli noored lehed on moondunud kujuga ja hiljem kuivavad? sama probleem on sirelite all kasvavatel piibelehtedel, floksil ja astilbel (kõik kolm on selle aasta istutused). mida ette võtta
Aiatark: 2005-06-10 22:49:16
Kas mulda on lisatud ka mingit väetist?
luigepusa: 2005-06-11 08:26:05
Ei
Aiatark: 2005-06-11 09:32:58
Ilma nägemata on raske vastust anda, kuid tundub, et põhjus peitub mullas.
Tiiu: 2006-04-19 00:25:41
Mul ei ole küll suurt marjaaeda, aga mõned põõsad ja puud on siiski. Hirmutab kasepuu krundi serval. Oleme ise ta sinna metsast toonud, on kasvanud ~kümme aastat ja ladvani enam ei ulatu. Sügisel langetas lehti, aga kevadel langetab oksi. Tüve külge jäävad paarikümnesentimeetrised tüükad. Üleval paistab, et oksal oleks koor nagu ümberringi sõõrina ära näritud. Sealt siis kuivab ja murdubki? Aga puu ladvaosa on päris imelik - tüvi on musta värvi ja läigib. Justkui oleks nõgine, tõrvane. Ümberringi on meil haritav põld - antakse väetist, mürke. Maa on savine, kallakuga. Madalaim koht ei ole mitte kase juures. Seda sõõri nähes tuli meelde, et juba kahel korral olen sügisel noorel sordisirelil ära lõiganud samasuguse sõõriga kuivanud oksad. Sirel on vaevu 1,5 m kõrge ja paari haruga ja just värsked võrsed kuivavad ära, s.t ta ei kasva - suvega viskab ilusad värsked võrsed ja juba sügiseks on näha, et need kuivavad. Mis see küll on ja kas see ähvardab ka nt. noort "Pepi" pirni? Kirsse, ploome? Kas peab midagi välja juurima? Olen väga tänulik, kui keegi leiaks kiirel kevadisel ajal mahti midagi mulle vastata.
ehheee: 2006-04-19 16:20:18
Tere,eelmisel aastal istutasin mustsõstra taimed. Sügisel tõmbusid istkutel pealmised lehed servadest pruunikaks ja omandasid veidral lillakas-metalse läike (on see normaalne?). Praeguseks on põõsaste pungad kohe-kohe pakatamaa - vaat et lehed juba väljas ja mul mure, et kas miskid lestalised ei ole mu põõsaid vallutanud... Kuidagi veider tundub, et mustsõstar esimesena lehte läheb..
uduline: 2008-06-01 23:40:22
Tere, avastasin magnoolia tüvel puukoorega praktiliselt sama värvi muhukesed, pigem ovaalsed. Koukisin sõrmeküünega, tuli kergelt lahti ja pragunes sõrmede vahel, teisest jäi aga kergelt märg kollast värvi ollus. Eemalt vaadates on nii, et need muhud justkui oleksidki normaalsed asjad puutüvel. Need, mis sõrme vahel purunesid, olid ühevärvilised, kollase ollusega aha justkui triibuline pealtpoolt. Meenutas surnud ja jalgadeta ovaalset mitte üle 7 mm rõskuseputukat. Siis midagi analoogset avastasin veel istutamata söödava kuslapuu põõsal. Juure lähedal, kust oksakoor prgunenud, samasugused olevused aga mitte muhukestena, vaid nagu mitu olendit oleks pugenud ühte prakku ja tihedalt koos. Kes need küll võiks olla ja mis aitaks küll nende vastu?? Palun abi!
viola: 2008-06-02 09:20:16
Kui oleksid veidi väiksemad, arvaksin koorevärvi muhukeste põhjal, et tegu kilptäiga. (väga tüütu tegelane, pärast aastatepikkust sõdimist vandusin alla, toppisin taime kilekotti ja prügikasti). 7mm-st kilptäid pole kohanud.
mann: 2008-06-02 09:30:36
Raid tapab kodus ja aias;), taimedele aga ei tee ta häda.
meristeem: 2008-06-02 09:57:02
Tõenäoliselt on tegu ikka kilptäidega. Olen näinud selliseid suuri viinamarjadel ja roosidel, on ilmselt kuskilt sisse toodud. Abi saab putukamürkidest, ka rohelise seebi lahusega pritsimisest. Pritsimisi peab nädalaste vahedega vähemalt kolm korda tegema. Siis jälgima, et neid enam ei ole. Olen märganud, et alla -20 kraadine pakane teeb neile lõpu, aga külmaõrnad taimed võivad siis ise hävida.
lehevaksik: 2008-06-02 12:44:01
ka mina kahtlustan kilptäisid. Kui avastasite nad alles pehmena peab KOHE pritsima, sest hiljem, kui nendel on vahakiht juba paksem peal on mürgitamise kasulikkus palju väiksem. Kui neid on suht vähe, siis piisab Nekost, küüslauguleotisest(sellele lisada näiteks rohelist seepi). Tõrjet korrata 2-3 korda (5-6päeva järel. Kui aga neid on juba palju, siis peaks kasutama keemilisi vahendeid- Actara 25 WG, Fastac 50 või Kestac 50. Parem on teha seda suure survega, et tõrjevahend läheks läbi kilptäid katva vahakihi. Väike soovitus, kuidas teha küüslauguleotist. Peenestatud küüslaugule (u. 200-300g)valada peale 10 l soe, 25-30 kraadine, vesi. Nõu tuleb tihedalt sulgeda, et toimeaine ära ei lenduks ja hoitakse nii soojas ja pimedas kohas üks ööpäev. Seejärel filtreeritakse ja pritsitakse. Kui aga tahetakse teha väiksemamahulist tõrjet, siis piisab neljast purustatud küüslauguküünest, liitri jagu sooja vett peale, lastakse läbi sõela ja pritsitakse kohe. Leotis aitab lehetäide, lestade, ripslaste, röövikute ja ebaröövikute vastu. Toimib ka jahukaste- ja roosteseentele.
uduline: 2008-06-07 20:29:41
Pritsisin Fastaciga, paar päeva hiljem kindluse mõttes muljusin laiaks kõik muhud, mis leidsin. Möödas on mõned päevad ja mulle tundub, et magnoolia lehed on oluliselt rohelisemad ja ilusamad. Täna pritsisn veel Topasiga, no igaks sajaks juhuks, tegelikult tõrjusin jahukastet ja lasin ka magnoolia sellega üle. Nii et tänud nõuandjaile.
marii: 2008-06-29 13:00:30
Mul on tikripõõsastel pooled lehed täiesti ära söödud, seal kõrval on mul sõstrapõõsad, kust pealt leidsin selliseid putukas/põrnikas/kahjurid - ei tea, kes ta on. Äkki keegi saab aru, kellega on tegemist. Vaata... Kas antud elusolend võib olla mu probleemi põhjuseks? Aitäh kõigile vastajatele.
lehevaksik: 2008-06-29 17:35:36
pildil on rohulutikas, kelle vastsed imevad lehtedel ja vartel taimemahla, mistõttu need känguvad. Elavad ka marjadel, eriti meeldivad neile maasikad, need jäävad väikeseks ja on sellised kortsulised- ehk "kassinäoga". Lehti aga söövad lehevaablase või karusmarja-tähnikvaksiku röövikud. Täpsemalt vaata siit foorumist "Põõsad paljaks söödud".
kylli: 2008-09-23 21:49:46
Kõik noored ( vanu polegi)luuviljalised on täis mingeid nälkjasarnaseid süsimusti elukaid , kõhu alt oliivivärvi, pikkus kuni 1cm. Tekitavad lehtedele pruune laike . Kellega võiks olla tegu ? Millega pritsida , tundub et roheline seep ei tööta või sai lahus nõrk? Ette tänades
jkr: 2008-09-25 09:53:39
Hapukirsipuul on sügiseti nälkvaablasi http://ak.rapina.ee/jaan. Selle sügisese kahjuri tõrje pole oluline, sest puu enam lehti ei vaja. Peagi varisevad nagunii.
kylli: 2008-09-25 18:52:00
Tänud Jaan , muide minu poogitud õunapuuke kasvab kenasti. Loodetavasti suudan puid ka kitserünnakute eest kaitsta. Siiani on nad ära ,,kärpinud,, vaarikad , mustsõstrad , elupuu, maasikad ja kuused. Kaunist sügist.
lehevaksik: 2008-09-25 20:54:26
see on jah kirsipuu-nälkvaablane. Taolise akensööma tagajärjel kannatab teatud määral järgmise aasta saak. Need samad tegelased võivad kahju teha ka pirnipuu lehtedele. Nüüd, sügisel, pole mõtet keemilist tõrjet teha, küll aga kaevata üsna sügavalt puudealune maapind- sellega saab hävitada talvituvaid ebaröövikuid. Kevadel võib pritsida mõne keemilise preparaadiga- näiteks Fastac või Decis 2,5 EC.
mariaed: 2008-09-26 14:19:41
Mul on sarnane nälkjasarnane elukas ka sel aastal istutatud läikiva tuhkpuu hekil. Kuidas see tuhkpuud kahjustada võib? Tuhkpuu lehed on samuti pruuniplekiline ja juba täiesti punane (mujal veel alles roheline).
Aiatark: 2008-09-26 22:30:19
Kui lehti imevad kahjurid ilmuvad kevadel või suve esimesel poolel, pidurdub taime võrsete kasv.
evi36: 2008-10-20 20:08:00
Avastasin õunapuude alt lehti riisudes mingisuguseid vaklade või röövikute kogumikke: isegi ei saa täpselt aru. Aga kogus oli hämmastust tekitav. Üheskoos nii palju vaklasid pole minu silmad veel näinud. Ja neid kogumikke oli ikka palju palju. Millega võib küll tegemist olla? Kas keegi on sellise asjaga kokku puutunud? Mida peaksin ette võtma?
lehevaksik: 2011-06-21 21:05:07
olen siin foorumis jõudu- ja oskusmööda aidanud, kuid nüüd palun ise abi. Nimelt maasikad (sorti ei tea, kuid on varajane sort) õitsesid väga rikkalikult, kuid vilju neist ei tule. Õied pole mustad, vastasel korral kahtlustaks õielõikajat. Olen uurinud ka kirjandust, kuid tulutult. Muidugi taimed on ka vanad- neljas aasta tiksub, samas nende muretekitajate kõrval kasvavad ka varajased ja sama vanad taimed ja need kannavad kenasti. Milles võib olla probleem?
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.