Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt

HEKID

Teema Lisatud
Rein: 2004-04-22 09:11:18
Kas elupuid "Brabant" peab pügama ?Kui kõrgeks ta pügamata kasvab?
Andres: 2004-04-26 18:41:08
Elupuusorti 'Brabant' istutatakse praegu kõige enam hekideks, sest sort on kiirekasvuline ning võib kasvada üsna kõrgeks. Sordi üks esivanematest- hiigelelupuu kasvab oma kodumaal Ameerikas ligi 50m kõrguseks. Kui sordil 'Brabant' lasta Eesti oludes vabalt kasvada siis paarikümne aastasena võib sort 'Brabant' olla ligi 8m kõrgune. Üldiselt on antud sort mõeldud spetsiaalselt pügatavaks hekipuuks.
Miina: 2004-05-09 16:11:14
Meie aeda on suurepärane vaade nelja maja akendest. Õhtuti mõnusasti grillides ja aiatoolides istudes häirib see pidev privaatsuse puudumine. Ühest aknast jälgib meid pidevalt üks tegevuseta pensionär. Sooviksime ruutu istutada aia äärde heki, mis oleks juba praegu võimalikult kõrge ning mis taluks varju (naabermaja ei lase päikest sinna ligi). Elupuid me osta ei jõuaks. Tuhkpuuhekk on hea, aga kasvab aeglaselt. Meile soovitati sarapuid. Mida arvate?
kaido: 2004-05-09 17:02:06
Miina kui sa soovid osta punase sarapuu istikuid, siis on mul väljapakkuda kuni 1,5m pikkuseid sarapuid sootsa hinnaga.5296989
Helina: 2004-05-09 20:46:20
Soovin õue varjamiseks hekki, kuid ma ei tea selle nime.Olen seda hekki näinud mitmetes kohtades kasvamas, kuid ei oska puukoolist sorti küsida.Näeb välja väikeste tumedate lehtedega ja tumedad marjad tulevad ka külge.Kas keegi teaks mis hekiga tegu võiks olla?
Aiatark: 2004-05-09 21:42:17
See võib olla läikiv tuhkpuu.
??: 2004-05-09 22:17:35
...või hoopis liguster
Aiatark: 2004-05-12 08:49:07
Helina, palun võta ühendust FIE Hans Maasaluga, tema pakub just sellist hekitaime.Tel 56 693 251
Maarika: 2004-05-13 10:02:53
Kui madalad külmakraadid marjapõõsaste, kirsi-ja õunapuude õitsemise ajal rikuvad ära nende sügisese saagi?
Aiatark Maarikale: 2004-05-13 21:32:49
Nullist allapoole langev õhutemperatuur teeb ikka õitele kurja küll. Muidugi määrab öökülma kestvusaeg ning õitsemisjärk. Õitsemise lõpuosas, kui viljahakatised kujunema hakanud, on vastupidavus suurem.
piret: 2005-04-06 15:14:39
Soovitage, mis hekki istutada tee äärde?
ott: 2005-04-06 18:59:27
Täpsusta olemasolevat olukorda
Aime: 2005-04-07 17:21:59
Kas Sa tahad lehtpuu(põõsa) või okaspuu (põõsa) hekki. Kui lehtpuudest(põõsastest, siis sobivad ebajasmiinid, kontpuud(eelistavad niiskemat mulda), tuhkpuud ja kukerpuud. okaspuudest(põõsastest) peaks tee äärseks hekiks sobima elupuu, ja harilik kuusk.
Krõõt: 2005-04-08 10:43:35
Sooviks enelatest hekki. Aga ikkagi nii 1,5- 2 m kõrgust. Nii kõrgeks kasvavatest taimedest olid enamus valgeõielised. Kas jääb väga kummaline, kui kõrgemate taimede vahele siiski pista mõned madalamad ja teist värvi? Ja kui nii teha, kas siis peaks istutades jätma vähem vahet, kui kõrgemate taimede puhul?
maivi: 2005-04-10 09:10:17
Soovin istutada maakodu juurde hekki, mis kiiresti kasvab ja on kõrgem, kui 1-1,5 m. Milliseid hekitaimi soovitate?
ott: 2005-04-11 10:37:19
Kallis Krõõt.Ei jää kummaline, juhul kui Sul on hea rütmitaju ja kõik hästi läbi mõtled.Mängi asi märktokkidega läbi.
reet: 2005-05-09 17:52:03
Palun soovitage hekitaimi, mis kasvavad ka suurte puude varjus ja ei veni välja.Kui selliseid üldse on?
madlike: 2005-05-09 20:35:22
eelistada varju taluvaid taimi. Leht põõsastest vast läiklehine tuhkpuu, mage sõstar, Igihaljastest taimedest peaks eelistama jugapuud.
Tõnu: 2005-05-11 00:06:43
Eelmistest paremaid on raske soovitada, aga ka need jäävad täisvarjus hõredaks. Pügatud heki lehtpõõsastest peaks kavandama poole madalama kui päikese käes kasvatades
reet: 2005-05-11 09:55:10
Tänan,et vastasite.
Merike: 2005-05-22 22:43:15
Olen hädas tuhkpuu hekkiga .Talvel on vist külma saanud või on miskit muud häda, aga väga palju on kuivanud oksi. Küsimus järgmine, kas võib sellist hekki tugevalt tagasi lõigata ja kuna seda teha ?
Asta: 2005-05-24 10:19:08
Läikivlehelist tuhkpuud kahjustavad tihti kilptäid,kelle olemasolu okste koorel on raske märgata, kuid kahjustus on tugev. Väikesed tumedad komakujulised on tihedasti koorel. On aidanud pritsimine putukamürgiga igal aastal. Muidu hekk hävib.
Ilme Astale: 2005-05-24 23:21:11
Mul on ilmselt tuhkpuu hekiga sama probleem. Sooviks teada, millist mürki kasutad ja kui tihti pritsid.
Sulev Merikesele: 2005-05-25 11:49:32
Tuhkpuupõõsaid kahjustab kohati viirushaigus, mille tagajärjel hakkavad üksikud oksad kestendama ja kuivama. Esialgu võib need ära lõigata, kui haigus levib aga edasi, tuleb põõsad välja vahetada teist liiki taimede vastu. Muud tõrjeviisi pole.
Asta: 2005-05-25 20:54:05
Kevadine enne õitsemist pritsimine decisega on hoidnud kilptäide kahjustuse. Olen aidanud kenade hekkide omanikke kilptäide kahjustusi tundma õppida. Kilptäide kajustatud oksad haigestuvad ja kuivavad. Need tuleb välja lõigata Suvel on aidanud fastac,karbafos.
cax: 2005-07-26 14:25:46
tekkis sihuke mõte, et oleks äärmiselt originell teha sini- või hõbekuusest hekk. aga kas ta kasvaks ja haruneks samamoodi kui harilik kuusk? võibolla on temast samamoodi aretatud ümaravõralisi sorte nagu harilikust kuusest? kui see on võimalik, siis kas see võtaks samapalju aega ja hooldust kui hariliku kuuse puhul?
Eneli: 2005-07-28 11:38:02
On sorte kuid need on aeglase kasvulised ja väga kallid. Torkav kuusk kannatab sama hästi pügamist nagu harilik kuusk ja on linnakindlam.Aega kulub küll sama palju ja istik on samuti tunduvalt kallim.
anka: 2005-07-30 16:06:00
jah, aga ta ei kannata enda ümber teisi puid ja on äärmiselt valgusenõudlik. seetõttu ma ei kujuta ette tema hekiks kasvatamist. kaks külge puutuvad kokku ja hakkavad ka valgust varjutama. hõbekuusk on ikka üksik puu, kes tahab enda ümber kõvasti ruumi. miks muidu pole teda hekina kasvatatud, selle peale oleks võinud ju keegi juba varem tulla.
cax: 2005-08-08 11:32:08
kindlasti on tulnud ka ja kindlasti kuskil juba ongi. kuid see oli lihtsalt puhtteoreetiline küsimus, et kui näiteks raha oleks piisavalt istikute ostmiseks, kas on sel siis mõtet, st kas saaks. teoreetiliselt saab, niiet tänan ammendava vastuse eest.
Marianna: 2005-09-09 15:02:10
Sooviks tee äärde hekki istutada,see peaks olema umbes 1.50 kõrge.Millist istutusmaterjali võiks kasutada,mis kasvaks kiiresti ja oleks suht odav? Üks asi veel see ei tohiks olla kuusk!
mammu: 2005-09-09 21:43:51
soovitan soojalt karvast viirpuud.Muidugi peaks teda ka pügama-ei ole kapriisne,dekoratiivne,koerad-kassid läbi ei lähe.küsi lisa telf.55600169 Istiku hind on 10 eek.
Liina Oja FIE: 2005-09-12 12:17:17
Hästi sobiksid veel läikiv tuhkpuu ja magesõstar. Tuhkpuul on väga kaunis sügisvärvus, magesõstar läheb aga esimese põõsana kevadel lehte. Mõlemad liigid on eelkõige keskmise- (nagu Teil vaja) ja madalakasvulise heki jaoks.
hekk: 2005-09-13 17:09:14
to MAMMU, kas viirpuu hekki on võimalik sama hinnaga ka kevadel osta? kus asub?
mamsel: 2005-09-18 12:24:57
Kui aeda ees pole, siis võiks istutada Thunbergi kukerpuu hariliku vormi. sel on väga kaunis lehestik sügisel, väiksed dekoratiivsed punased marjad ja astlad, mis koerad-kassid krundist eemale hoiavad. Ei vaja pügamist ning on odav.
liiliaõis: 2005-09-30 14:48:01
Tahaks ka istutada hekki, et järvelt tulev udu kevadel marjapõõsastele liiga ei teeks. Mis selleks kõige enam sobiks?
Liina Oja FIE: 2005-10-08 20:21:12
Hekiga piirates udu levikut takistada ei saa. Udu ja külmalohud on eelkõige maapinna madalamates kohtades (ka veekogu ääres). Marjapõõsaste kaitseks tuleks neile valida soojem ja kõrgem kasvukoht. Kasvukohta saab mõnevõrra soojemaks muuta lähedal ja päikselises kohas asetsevat ning päevast soojust salvestavat kivimüüri või lihtsalt kive kasutades. See aitas minu aias edukalt ka esimeste öökülmade vastu.
liiliaõis: 2005-10-10 07:58:16
Aitähh nõuande eest. Muidugi kurb kuulda, et mu plaanist polegi kasu. Aga kui kevadel öökülmade ohukorral tõmmata põõsastele näiteks katteloorimütsid pähe?
Aiatark: 2005-10-11 23:51:32
Katteloori all püsib temperatuur tõesti paari kraadi võrra kõrgem. Põõsa puhul soovitaksin võtta veidi pikema tüki loori ja kinnitada selle maa külge põõsast veidi kaugemal. Maapind akumuleerib soojust ja nii on seda loori all rohkem. Ja väga tähtis on laotada loor põõsale juba päeval, mitte aga õhtul.
iliak: 2006-03-21 08:45:51
Elame raudteest 30 m kaugusel.Müra on kohutav, kuigi oleme juba suht harjunud. Nüüd oleme otsustanud, et kolida me siiski ei kavatse ja parem juba võtame midagi ette. Kes oskab midagi konkreetset soovitada? Mõte oleks siis mingi korralik hekk , mis ka kiiresti kasvaks + veel võib olla mingeid puid aia taga olevale muruplatsile.
sella: 2006-03-21 13:39:45
lehtpõõsastest soovitaksin ka söödavate marjadega kuslapuud.Õitseb vara ja marjad on valmis enne maasikaid.Sobib üksikute põõsastena,mis ülalt kokku kasvavad.Marjad moosiks.Ilus on ka arooniahekk.Kuslapuud saab pistikutega paljundada.
Kats: 2006-03-23 09:36:18
Minu soov oleks naabri ja meie krundi vahel olev aiaäär täis istutada, et privaatsemat olemist saada. Aga ei oska midagi valida. Pöetavat hekki ei taha. Kas istutada erinevaid põõsaid või ainult ühte sorti põõsaid vabakujulise hekina. Mida soovitate.
Liina Oja FIE: 2006-03-23 19:33:16
Katsile. Soovitan kasutada erinevaid põõsaid, tulemus saab huvitavam. erinevaid põõsaid kombineerides saab kujundada läbi suve õitseva põõsastiku, kasutada võiks ka huvitavate viljade ja dekoratiivse koorega põõsaid - nii on teie hekk alati kaunis ja pilkutõmbav. Varieerida saab ka erineva kõrgusega ja heki laiusega, aga see sõltub, kui palju on ruumi. Teatud juhtudel võiks põõsareas säilitada ka madalamaid osasid, et tekitada nö aknaid, kust võiks avaneda huvitav vaade ümbrusesse. Täpsemalt oskaksin nõu anda telefoni teel: 56 985 684
Liina Oja: 2006-03-23 19:41:18
Iliakile. Müra takistamiseks rajatava põõsastuse puhul on oluline selle tihedus, põõsastiku paksus ja erineva kõrgusega põõsaste-puude kasutamine. Tõhusaks müratakistavaks põõsastikuks on tarvis päris laia ala, ainult tüüpilisest hekist ei piisa. Kasutada tuleks kohati ka okaspuid, mis takistavad müra levikut talvel. Kõige efektiivsemaks loetakse tiheda ja mitmerindelise haljastuse ribalist paigutust. Täpsemat nõu saaksin anda, kui teaksin rohkem konkreetse koha tingimusi. Mulle saab helistada tel: 56 985 684
Mari: 2006-04-04 12:39:19
Istutasin 9 aastat tagasi aia äärde elupuuheki.olen seda iga aasta ka püganud.Nüüd võtsin aia ära ja märkasin alles nüüd,et alt on hekk hästi hõre ja kohati täitsa tühi.Kas on mõtet vahele uusi elupuid istutada(omal aias on pisikesi taimi)või oodata,et hekk ise pikkamööda tiheneb.
Liina Oja FIE: 2006-04-05 15:49:03
On raske ilma hekki nägemata hinnata, kas pügamine aitaks hekki taas tihedamaks muuta või kas noori elupuid on mõtet vahele istutada. Milliset tüüpi aed oli heki ääres? Üldiselt tuleks hekki pügada nii, et see oleks alt laiem ja ülalt kitsam - nii pääsab valgus ka alumiste oksteni ja hekk ei laasu alt.
Mari: 2006-04-08 08:47:51
Aed,mille maha võtsin oli puust lippidest.Ma enne ei arvestanud sellega,et valgust jääb aia taga väheseks.Nüüd on valgust küll.
merle: 2006-04-08 18:13:06
Merle: Palun nõuannet.Minu 7a-ne elupuu hekk, mille kõrguseks lasin kasvada u.1,8m, on seest hõredavõitu (ei ole nagu vanad pöetud hekimütakad surnuaial ja mujal)Ei hakanud enne pügama kui kõrgus käes(nagu okaspuu puhul)- kas tegin valesti? kuidas seda nüüd parandada kas võtta kõrgust maha või külgi pügada tugevamalt või hoopis mingi muu lõikuse nipiga
Liina Oja FIE: 2006-04-08 20:29:31
Oleks pidanud heki külgi juba noorest peale pügama, ladval aga lasta kasvada - siis oleks tulemuseks olnud tihe hekk. praegu võiks külgi tugevamalt kärpida, hekk peaks siis tulevikus tihedamaks muutuma küll. Igaks juhuks võiks seda proovida esialgu väikesel hekijupil - kui tulemus ei tule hea, pole kahju nii suur.
Thyme: 2006-04-10 08:13:52
Jugapuu. Millegipärast pole ma Eestis näinud jugapuu hekki. Kas mõni teab kuskil kasvavat? Kas tasub kasvatada? Kui ja,siis millisest sordist,sest jugapuu ju kasvab kaua. Ja kas tasub proovida,kui muld on kuiv ja liivane ja koht poolvarjus?
Liina Oja FIE: 2006-04-10 20:13:33
Arvan, et tasub ikka proovida. Tuleb lihtsalt kannatlik olla, sest jugapuu kasvab tõesti aeglaselt. Pügada tuleb piisavalt tihti, et hekk ikka tihe saaks. taimed võiks ise pistikutest kasvatada. Varjulisemasse kohta sobivamat liiki on üldse väga raske leida, jugapuu on üks väheseid võimalusi.
Pille: 2006-04-15 17:21:29
Soovin rajada kadaka hekki. Kas tasub proovida ja kas oskate jagada kogemusi? Krundil kõrged männid ja pinnas kuiv ning liivane.
Budleia: 2006-04-15 20:36:32
Kats, soovid end eraldada naabrist vabakujulise hekiga. Mina istutasin metsiku valge roosi. Ei maksnud midagi, sest taimi leidub ikka kas vanade talumajade varemetel või ka mujal. Muruniiduk piirab levikut. Mulle meeldib, sest mul on ka vana taluhoonestus. Võib-olla sulle ei sobi, kui on moodne hoonestus ja moodne aiakujundus?
Kiku: 2006-04-15 23:20:34
Tahaksin istutada 30 m ulatuses kitsast vabakujulist hekki, kus oleks värvi ja mille kõrgus oleks 2 m või veidi enam. Millised sordid oleksid sobilikud?
Urmas: 2006-04-22 20:29:50
Sel kevadel tundub kümme aastat kasvanud ja umbes meetrikõrgune ligustri hekk olevat kuivand või külmast ära võetud. Kas on võimalik tagasilõikamisega või muul viisil veel teda elustada või tuleb kõik see 30 meetrit hekke ülesjuurida ja asendada uuega? bretton@hot.ee
Liina Oja FIE: 2006-04-22 21:42:52
Kikule. Näiteks võiksid sobida erinevad viirpuud, villane lodjapuu, harilik lodjapuu, läikiv tuhkpuu, forsüütiad, harilik kukerpuu, harilik sarapuu, pajud, astelpaju, kontpuud, kikkapuud, põisenelas, enelad jpt põõsaliigid, mis on kenade õite, viljade, koore või lehtedega. Sortide hulgas on valik veelgi suurem. Kuid kitsana ei püsi nii kõrgetest põõsastest looduslikult ükski eelnimetatud liikidest, siis tuleks kasutada madalamaid liike või püramiidvorme. Viimaste puhul muutub valikuvõimalus väga ahtaks.
Katu: 2006-05-02 16:49:27
Istutasin äsja toompihlaka heki ca 40 cm istikutest, mida sooviksin kasvatada vabakujulisena. Millal ma peaksin pügama, kui palju ja kui sageli.
noor aednik: 2006-05-05 16:00:02
kui kaugele aiast peaks istutama viirpuu heki?kas poolest meetrist jagub? Tänan.
Liina Oja FIE: 2006-05-05 21:56:22
Kaugus oleneb ka sellest mis materjalist on aiapiire. Võrkaia puhul, kui teile sobib, et okste tipud kasvavad võrgust läbi, siis ca 70 cm oleks üsna paras.
Liina Oja
noor aednik: 2006-05-09 13:18:20
kui palju vajab karvane viirpuu juurte jaoks mullapinda (sügavust). Tegemist väga paese pinnasega kohati ainult 30 -50 cm mullakiht. Kas see on piisav? tänan.
Liina Oja FIE: 2006-05-09 15:11:51
30-50 cm mullakihiga peaks viirpuud toime tulema, juured aetakse põõsa kasvades sügavamale ja kaugemale, ka paepragude vahele. Looduslikult kasvavadki paljud viirpuuliigid Lääne-Eesti paesetel ja õhukese mullakihiga loopealsetel.
maali: 2006-05-11 09:34:53
Minul hoopis eripärane hekk- nimelt astelpajust.Sellest küll ükski suurem elusolend läbi tungida ei taha.Saab pügada oma soovi kohaselt. Kasvanud tõeliselt kiiresti hästi tihedaks. Pealegi on ta oma hõbehalli lehestikuga väga dekoratiivne. Ja marjad mida keegi korjata ei jõua on ka imeilusad ja talvel kõlbavad hästi lindudele hamba alla. Muide hekk on 200 taimest ja loomulikult mitte ostetud. Kuna mul siblib aias üks hoolas tädike, otsustas ta teha nagu vanasti kolme astelpaju ümber mustad mullaringikesed. Puud arvasid et neile on liiga tehtud ja ajasid alla oma 300 juurevõsu, millest umbes veerand olid emased. Nii tuligi idee astelpajuhekist.Hekiks istutasin vaheldumisi emaseid ja isaseid.Kandnud on igal aastal. Ja olen igati rahul.Oma marjavajadus rahuldatud, jätkub sõpradele ja saavad linnud ka.
Anna: 2006-05-15 16:36:15
Kas jugapuuhekk võiks hakata kasvama vahetult suure püramiidtamme kõrvalt ja kas tulevase heki sisse võiks jätta kasvama noore paarimeetrise vahtrahakatise? Olen tänulik kiire vastuse eest.
Liina Oja FIE: 2006-05-16 15:55:49
Noore vahtra soovikan küll kiiresti hekist eemaldada - tal on suured ja valgust varjavad lehed, jõulised oksad ning seetõttu eristub ta muust hekist ja on üldjuhul meie jaoks häirivalt teistsugune. Pealegi on tegu kõrgekasvulise puuga.
Jassik: 2006-05-17 08:55:34
Maalile: minul ka plaan hakata astelpaju hekki rajama. Kas sa oskaksid öelda, et kui tihedalt sa nad istutasid? Ja kui kõrged? Kas sul maili oleks anda? Oi mul oleks hea meel kui saaks sinult nõu küsida!!! Jätan enda maili, äkki viiitsid vastata? Aitäh! jassik@gmail.com
maali: 2006-05-17 12:35:38
Minul pandud umbes 50 cm tagant, aga tagantjärele tarkus et oleks pidanud natsa rohkem vahet jätma või kasutama kilemultsi või kangast. See algusaastate hekialuse rohimine on suur töö. Vahe peaks olema nii suur, et muruniitja vahele mahub. Siis jääb ainult rohu kitkumine päris puude ümbert. Ja istutasin teisel aastal kui maa seest välja tulid. Esimesel aastal lihtsalt kasvatasin samal kohal.Ja ma arvan, et sel aastal lõikan otsad maha, sest nad on juba2,5 m kõrgused. Mul on sort mille nime ma ei mäleta, ostetud mingi 7-8 aastat tagasi ja see kasvab kõrgeks puuks.Mul mingi5 m. Peab piirama sest neid on nii kõrgelt võimatu kätte saada. Muidugi on olemas ka põõsakujulisi astelpajusid.
Jassik: 2006-05-17 13:01:13
Aitäh Maali vastamast! Kui võib siis küsiksin veel :-) Kas sa istutasid ühelt realt? Mina tahaksin just alumise osa tiheda saada. Ülevalt pole nii tähtis. Mul taksikoer ja lapsed, peaasi, et need kinni peab. Ja mis sa arvad, kas meetrist taime on juba hilja istutada?
maali: 2006-05-17 16:10:39
Ma proovisin isegi 1,5 m aga see hakkab põdema ja jääb alt tühjaks. Ja nüüd seal kus istutasin suuremaid panen lihtsalt noori vahele et tihedamaks saada. Äkki see taksi ikkagi poeb sellest läbi, meil ka olnud, see tõug selline "pugeja" küll. Aga ole kindel et lapsed sealt läbi küll minna ei taha. Kui siis ühe korra proovivad. Võid ju siis hästi tihedalt peenravaibale panna ja vatrakult pügama hakata et tihedam tuleks. Meil rohkem dekoratsiooni ja kerge varju jaoks, et ei peaks viljapuude vahesid iga kord traktoriga niitma. Et saaks paar korda vahele jätta.
Külli: 2006-05-22 09:32:42
Tere, Minul selline küsimus, et kas läiklehelist tuhkpuud saab ka ise mikskitmoodi paljundada? Kuna rajatavast hekist ei läinud mõned taimed kasvama, siis tahaks need asendada.
Joosep: 2006-05-22 09:54:05
Kui kiiresti see astelpajuhekk kasvab.
Küllile: 2006-05-22 23:55:41
Tuhkpuud saab paljundada seemnetega.
mari: 2006-05-23 12:26:33
Palun soovitage, milline hekk istutada aia äärde, kui maja on nn uuselamurajoonis, kus krundid suhteliselt väiksed, naabermaja kohe kõrval, aed madal (u 70cm). Milline hekk sobiks, kasvaks kiiresti (sest praegu ümbrus täiesti lage), võiks ka mitte väga kallis olla. Tänan ette.
maali: 2006-05-23 13:00:25
Astelpajuheki saad mehepikkuseks umbes 3- 4 aastaga
Liina Oja FIE: 2006-05-23 18:08:09
Kui soovite 70 cm kõrgust hekki, sobiks kasutada magesõstart, läiklehist tuhkpuud, karvast viirpuud, harilikku ligustrit või mitmeid teisi liike.
kats: 2006-05-24 09:52:22
Liinale: Eespool tundsin huvi, et mida istutada vabakujuliseks hekiks. Kuidagi suuda ise otsustada. Millised erinevad põõsad on sobilik istuda 8 m võrkaia ette ( muidu on aia pikkust 25 m aga ülejäänud meetrid mõtleks hiljem või kopeeriks seda 8 m juppi) . Aed ei ole mul suur, 600- ne linnamaja krunt aga üks külg naabriga on pikk ja lage. Kõrgus võiks olla max 1.70 ja ei tohiks väga lai olla. Ole hea, soovita millised õitsvad põõsad sobiksid kõrvuti ja mis võimalusel oleksid kiirekasvulised.
Huviline: 2006-06-13 09:48:14
Meie krundi põhjapoolsel küljel on 7 suurt kuuske. Iseenesest ei ole nad muidugi ilusad, aga tuuletõkkel ajavad asja ära . Kuna and on aga parajate suurte vahedega - 1,5 m, siis tahaks nende ette või vahele istutada mingeid lehtpõõsadi. kas on sellist põõsast, mis peaks vastu tuultele ja kuusejuurtele? Osaliselt on seal vari , osaliselt päike. Ise leidsin, et kibuvits on selline vähenõudlik. Kuid kas ikka on ja äkki on veel midagi.
normi: 2006-06-13 14:49:58
Magesõstar kannatab ka kõike, kui aegajalt kääridega kallal käia hoiab põõsa kompaktsemana ja ei lase vananedes vormist välja minna. Suurematest põõsastest musta ja punase leedri sordid.
krissu: 2006-06-29 15:14:27
Tervist aiatargad. Tahaksin Saaremaale naabrite vahele heki istutada aga- mulda praktiliselt pole ainult okastest tekkinud pinnas ja selle all kiviklibu mulla segu, krundil männi(enamjaolt), kuused ja natuke kadakaid (nagu metsaalune). Tuuline ja pimeda võitu. Kas on üldse nii ebasobiva pinnasega kohale mingisugust hekki võimalik istutada?
Martin: 2006-07-01 21:49:11
Kats'le, Ausalt öeldes on see vabakujuline hekk kahtlasevõitu mõiste, rääkimata selle rajamisest. Kui siis tõesti tuuletõkke eesmärgil, siis aga nimetagem seda tuuletõkkeks. Hekk on siiski valdavalt (99,99%)korrapärane, s.t. pöetav kandes endast eelkõike haljasala/aia kujunduslikku elementi. Korraliku heki rajamiseks käi ikka mõnes haljastusfirmas nõu ja abi küsimas; arvestades istikute hinda ja kogust, mis kulub kasvõi ühe väiksema heki rajamiseks, tuleb selle rahalise väljaminekuga arvestada. martin
algaja aiapidaja: 2006-07-03 11:55:43
kas viirpuuhekile tohib sõnnikut panna? Kui tohib, siis millal oleks õige aeg, kas kohe või sügisel?
Martin: 2006-07-03 16:44:24
Viirpuud on meie oludes küllalt hästi kohanenud, vaid külmadel talvedel mõned liigid kannatavad. Õnneks siiski vaid mõned liigid. Sõnnikut nad kindlasti ei vaja. Kuid kui muidu ei saa ja kiusatus on suur, võib ju veidi võra laiuselt sõnnikut laotada - ent viirpuul vaevalt sellest parem või halvem hakkab. Martin
anne: 2006-07-04 09:37:34
Tere! Plaanin rajada oma äsjaostetud krundi ümber hekki ning seetõttu olen lugenud paljusid raamatuid sel teemal. Olen segaduses ja palun abi hekitaimede valimisel. Niipalju olen selgeks saanud, et sooviks oleks rajada heitlehine,kuni 2,5m kõrge ja enamus ajast roheline hekk. Kahtlen, kas pöetav või vabakujuline hekk. Vabakujulise heki puhul selline taim, millel ei oleks lai võrestik. Pöetava heki puhul ei meeldi liiga ranged vormid.Muld on üsna paene ja kuiv, täispäike. Vabakujulise hekitaimena on seni silma hakanud ebajasmiin "Fin" ja pöetava hekina viigipuu. Kas oskate oma kogemustest nõu anda,milliste taimede vahel veel valida. Ette tänades
anne: 2006-07-04 09:39:45
Tere jälle Vabandan,pöetava hekina mõtlesin tegelikult viirpuud
pikk: 2006-08-05 15:14:29
sooviks istutada ümber krundi heki. pinnas kõva (kiviklibu peamiselt - endine merepõhi). suviti ka väga põuane. milliste taimede poole peaks vaatama? Heki kõrguseks plaaniks tulevikus 2 m.
helju aug: 2006-08-07 15:36:22
millal pügada kuusehekki.tänan vastuse eest.
pihlamaris: 2006-08-21 16:19:37
mul on kavas rajada 70 m pikkune hekk (piire). Mida kasutada, tahaksin kasutada kibuvitsa, sirelit, astepaju, võib-olla sarapuu. Mida Sina soovitad.
udulane: 2006-08-21 23:19:37
Kui kõrget hekki soovitakse? Punane sarapuu on ilus. Kibuvits ja sirel samuti. Astelpaju ajab palju võsusid.
mariaed: 2006-08-29 17:43:26
Millist hekki soovitaksite krundi jagamiseks? Vaja on istutada hekk kahe majapoole vahele (paarismaja). Soov oleks, et ei tuleks väga kõrge (max 1m) ega lai.
Peeter: 2006-08-29 22:58:11
Mariaed, kõik potentsiaalsed hekitaimed on pügatavad Teie poolt soovitud mõõtu. Seda küsimust on esitatud kümneid ja kümneid kordi, ja sellele on ikka ainult üks adekvaatne vastus - minge ja jalutage kuskil vanemas väikemajade rajoonis, pargis või botaaanikaaias ringi ning vaadake, millised põõsad Teile meeldivad. Sobilikke taimi on sadu (või rohkem). Kui Te meeldima hakanud põõsaid ise ära ei tunne, riputage pilt netti ja küsige teadjamatelt abi, keegi ikka aitab. Võimalik, et oma piirid seavad ka Teie eelarve võimalused, nii et mõelge varakult valmis, kui palju Te ühe taime eest olete valmis maksma. Edasi, millised on kasvutingimused (muld, niiskus, valgus)? Kas soovite igihaljast hekki? Mingeid muid soove (õied, dekoratiivsed lehed)? Kui olete vastanud nendele küsimustele, arutame asja edasi.
isalovi: 2006-08-30 20:59:45
Budleia kirjutab siin taluaedades kasvava valge roosi kasutamisest hekina.Tänavu suvel juhtusin Kuressaares (võin eksida, aga vist Rohu tn-l nägema sellest valgest roosist hekki, kusjuures seda oli ka pügatud.Oli väga armas tihe hekk.Kahjuks oli õitseaeg möödas juba ja ei oska hinnata kui palju selline pügatud roosihekk õitseda võis.
Peeter: 2006-08-30 22:45:24
Isalovile: see valgest roosist hekk õitseb nädalakese või hädapärast paar, ja sel ajal on ta tõepoolest imekena, muul ajal aga näeb ta välja (vastavalt pügatusele - hoolitsusele) nagu iga teinegi roheline hekk. Paraku on see kõigi mulle teadaolevate õitsvate hekitaimede häda: tõelist ilu jätkub vaid üürikeseks ajaks. Kui pikemaajalist õitsemist tahetakse, tasuks ehk kaaluda võimalust teha hekk erinevatest põõsastest, mis ennast ometigi ühte mõõtu lasevad pügada. Noh, näiteks tatari ja sireliõieline kuslapuu, jaapani ja tuhkur enelas, mõned pargiroosid või kibuvitsad, ebaküdoonia, mõni täidisõieline viirpuu, ubapõõsad jne.
mariaed: 2006-08-31 15:03:05
Peeter: tänud vastamast. Küsimustele vastused: kasvukoht päikseline, muld pigem savine-kivine (pealiskiht u.10-15cm korralik mustmuld). Sooviks hekki, mis ei ajaks väga palju juurevõrseid ja poleks väga laiuv (st võimalik oleks nt pügada suht kitsaks). Võiks õitseda vähemalt mingi aja ja/või omada ilusat sügisvärvi, pigem võiks marju mitte külge tulla (et väikelaps ei saaks midagi suhu panna). Kuna hekijupp ei tule väga pikk (u 10-15m), siis rahaline küsimus ei ole kõige kriitilisem. Ei pea otseselt kinni pidama koduloomi ega varjama, eesmärk on pigem nö piiri loomine naabriga (vaheaia asemel).
isalovi: 2006-08-31 15:14:27
Peetrile: ega ma seda ei tahtnudki öelda, et see mingi ennenägemutelt kaunis oleks olnud,kuid kirjutasin sellepärast, et ma pole näiteks selle peale tulnudki, et sellest roosist PÜGATUD hekki teha.Ja pole varem kusagil juhtunud nägema ka.Lihtsalt kirjutasin selleks, et äkki kellegil teisel ehk ka inspiratsiooni vaja on.
Peeter: 2006-08-31 23:17:38
Mariaed, kordaksin veelkord oma esimest ja peamist soovitust - võtta mingi kuskil olemasolev meeldima hakanud hekk eeskujuks. Aga, kui mina ise peaksin oma aeda hekki rajama hakkama, siis a) kui mul poleks eelarvelisi piiranguid ja mul oleks pisutki viitsimist, siis klapitaksin ma selle heki sobivate värvitoonide järgi kokku väikestest okaspuudest: kadakate ja ebaküpresside liigid ja vormid, vahele võibolla kanada kuusk 'Alberta globe', elupuud 'Globosa' ja 'Golden globe' jne.; b) kui mu eelarve oleks piiratum, teeksin sedasama erinevate lehtpõõsastega: näiteks erinevad enelad, ubapõõsad, kuslapuud, forsüütiad. Nii a kui b hoiaksin suhteliselt vabakujulistena ning sekkuksin kääridega vaid äärmisel juhul; c) kui ma ei viitsiks midagi klapitama hakata, istutaksin maha terve rea erinevat värvi õitega põõsasmaranaid (eeldusel, et minus ei tekitaks allergiat asjaolu, et see taim näib kohustuslikult kuuluvat Jehoova tunnistajate kogunemispaikade juurde), ning lõpuks d) kui mul oleks enam-vähem ükstakama, mis hekk mul on - peaasi et ta "korralik ja hoolitsetud" oleks, istutaksin midagi absoluutselt lollikindlat ja kergesti hooldatavat, näiteks musta aroonia. Need eeltoodud hekid oleksid minu täiesti subjektiivsed maitse-eelistused, ei midagi enamat, aga esitatud tingimustele peaksid nad ometigi vastama.
mare108: 2006-09-14 11:18:34
Milline taim sobiks sunuaeda hekiks,et ei kasvaks väga kõrgeks ja lepiks varjulisema kasvukohagaette tänades ja kena päeva soovides,
merka007: 2006-09-19 19:21:34
Milline taim sobiks sõidutee äärde hekiks, soov oleks igihaljas ja umes 1,5 m kõrge? Ja millal oleks õige taimed maha panna ? Maapind on suht savine.
Sambel: 2007-03-22 13:18:06
Milliseid põõsaid/hekki on mõtet istutada pangapealsele krundile. Pinnas on paene, mullakiht enamasti vaid 10-30cm. Looduslikult kasvavad seal küll tammed, sarapuud, kadakad, aga need on seal ilmselt juba aastaid oma juuri pae vahele puurinud. Võib olla peaks mulda juurde vedama ja pinnast tõstma, aga kui palju?
kata66: 2007-03-28 10:14:13
Sooviks rajada tihedata ja kuni 2m kõrgust kuusehekki. Kui tihedalt istutada ja millal ja kui palju peaks seda tagasi lõikama.
LauraAudrust: 2007-03-30 13:23:31
Mul on 30 meetrit võrkaeda (algab sissesõidu väravast kuni kinnistu nurgani), mis vajaks varjamiseks hekki. Mida pügama ei peaks väga. Mul on kerge vaevaga saada Thunbergi kukerpuu, Üheemakaline viirpuu, Verev kontpuu, Kurdleheline kibuvits, neitsilik ebajasiim. Tahaks ka lillatvärvi sirelt. Millised neist võiks kasutada, mis järjekorras? Mida juurde oleks vaja, kui on vaja? Kui kaugele ajast oleks vaja istutada? Muld on kerge,täitsa ilusat musta värvi, aga palju sammalt hakkas silma nüüd kevadel.
Betula: 2007-04-02 10:11:58
Samblile. Soovitan ikka asjatundjale kohapeal näidata, kaugjuhtimise teel on raske nõu anda. Kui kõrget hekki sa soovid tulevikus näha? Madalaks sobiks põõsasmarana sordid, ka neid on mitme kõrgusega sorte ja erivärviliste õitega. Kibuvitsa liigid sobiksid ka. Vaata ümbruses kasvavaid põõsaid, ehk leiad sealt kõrge heki jaoks liike,nt. sarapuu. Okaspuudest ju kadakaliigid ja sordid, mägimänd sobib. Heki jaoks on vaja mulda üsna paksult vedada,põõsaste juured ulatuvad üsna sügavale ja läbikuivamise oht jääb ikkagi. Loodust me ringi muuta ju kuigipalju ei saa, pigem leia antud elukeskkonda sobilikud liigid, siis on taimed rahul,kasvavad hästi ja sobivad ümbritseva loodusega ka.
olga: 2007-04-02 15:41:49
sooviks teada milline hekk sobiks kuuskede alla. asi nimelt selles, et elame maantee ääres. kuused on juba üsna suured ja alumised oksad kõik kuivanud. eelmisel aastal sai neid alumisi kuivand oksi pügada ka nii et oleks parem muru niita. nüüd on umbes 1,5-2 meetrini täiesti hõre ja kogu tolm tuleb teelt õue. mida teha?
kubens: 2007-04-03 09:24:34
KATA66-le, Kuusehekki ennem ära lõikama hakka, kui kuusk on võtnud soovitud kuju , et siis 2m, nagu soovisid, siis võid hakata soovitud kuju andma hekile. Aga 2m hekki sa kohe ei saagi, pead ikka mõned head aastad ootama, võiksid osta istikud mis on umbes 70-80cm siis läheb vähem aega, aga soovitan osta 50-60cm istikuid. Ma ise tegelen kuuseistikute (hekipuu) kasvatamise ja müügiga, juhul kui huvitab hel. 56745969
mhans: 2007-04-10 17:37:59
millist hekki on hea kasvatada Tallin-Tartu maantee ääres.Mis oleks tihe ja kasvaks ruttu.Maa küllalt savine ja kevad.ka küllalt vesine.
valentina: 2007-05-10 10:21:07
sooviksin hekki osta mille pikkus oleks 1,5 meetrit.ilus,tihe,kiiresti kasvab ja vähe pügamist oleks.
neiu: 2007-05-14 21:30:19
kas tomingast võiks ka hekki teha?
lumepall: 2007-08-24 01:11:48
palun vastake kas lumepalli põõsast tohib pügada, oleks vaja vähe uuendada ja kas auguatis tohib?
Luts: 2007-08-27 16:44:16
Plaanis istutada tuhkpuu hekk, tean, et meetrile kolm taime aga milline võiks olla kaugus võrkaiast ja kas sügisese istutuse puhul peab taimedele ka mingit väetist panema?
aiakoi: 2007-08-27 17:44:02
Meil on 1 m lai istutusala hekidele ja 2 rida tuhkpuu hekke vaheldumisi nagu malelaual, 1 meetri peale 4 taime. Hekitaimede ridade vahed on võrdsed, seega umbes 35 cm, ka võrkaiast 35 cm. Vaheldumisi taimed pidid eriti tihedaks ja paksuks kasvama.
viola: 2007-08-27 17:49:43
Lumepallipõõsastikust on väga raske lahti saada. Levib ja laiutab. Igal ajal võib pügada, ise olen püganud mitu korda suve jooksul. Hekiäärne ala uutest võrsetest mitte ainult muruniidukiga maatasa niita, vaid käsitsi välja kiskuda/kaevata. Moodustab tiheda juurevõrgustiku, iga sutsu maa tagant kohe jälle uued võrsed väljas.
viola: 2007-08-30 12:04:50
lumepallikesele - sorry, eelnev jutt käis muidugi lumemarja, mitte lumepallipõõsaste kohta! kuna pidev häda oma lumemarjahekiga, siis muud pähe ei mahugi kui sõna lume- näen.
marihhen: 2007-09-12 14:41:27
Tahaks rajada magesõstra hekki.Tundub olema selline lollikindel põõsas.Kas keegi teab kust saab istikuid?
huviline: 2007-09-20 11:11:06
Kas ilusa kuuseheki saamiseks sobib iga pinnas? Või on ehk hariliku kuuse asemel mõtet otsida mõne teise, vähem nõudliku kuuse istikuid?
valentina: 2008-02-22 15:26:26
Tere!Tahaks natukene nõu.Mida arvate tuhkur enelast.tahan hekki istutada.
pipi: 2008-02-24 16:45:14
ÜKS LEVINUMAID TUHKUR ENELA SORTE ON GREFSHEIM MIS SOBIB VÄGA HÄSTI VABAKUJULISEKS HEKIKS.ÕITSEB MAI LÕPUS.ON ILUS OMA KAARJATE OKSTEGA KA SIIS KUI EI ÕITSE.VILJAKAS MULLAS VÕIB KASVADA KUNI 2M KÕRGEKS JA 3M LAIAKS.KUIVAS JA LAHJEMAS PINNASES JÄÄB UMBES 1,5 MEETRI PEALE. MA ISE TAHAN KA SEL KEVADEL TUHKUR ENELA HEKKI ISTUTADA.
Babette: 2008-02-25 10:11:33
Istutage tuhkruga vaheldumisi ka nipponit, saate õitsemisaega pikendada pea terve kuu aega. Lätis nägin ka värdenela hekki - väga kena.
katsx: 2008-04-06 19:29:55
Tahaksin asendada oma väga haiget läätspuu hekki, aga mõistus sai otsa. Paljudel hekitaimedel kirjas probleemina just kõik need samad haigused mille käes vaevleb mu praegune hekk. Paar üsna haigusevaba hekitaime on põrgulikult okkalised ja see ei sobi. Pidama jäin lumimarja juurde. Minu teada kasvab mul see hekk ühes pimedas aianurgas ja näen kurja vaeva, et ta püsiks max 2m, aga... igal pool on tema kohta kirjas, et kuni 1,5m... Kas on olemas mingi lumimarjaga ülisarnane aga kõrgem taim või siis on istikuärid kõrguseid märkides liiga tagasihoidlikud?
viola: 2008-04-07 21:48:55
Lumemari on ka mul kaugelt üle pea kasvanud, igavene nuhtlus teine. Levib igas suunas, muudkui püga teist, vanad oksad laasuvad, suurte puude all ei taha kasvada, aga kes tahaks. Muidu ilus tumeroheline ja kasvab mistahes mullal, lollikindel.
katsx: 2008-04-08 14:51:36
Tänud viola, siis mul ilmselt ikka ka lumimari kuigi oluliselt kõrgem kui lubatakse. Küsiksin siiski veel, kas keegi oskaks soovitada mõnd hekipõõsast(peale lumimarja), millest saaks ca 1.75m kõrguse tiheda heki ja mis ei oleks okkaline ning ei kannataks kõigi nende jahukastete ja roostehaiguste jms käes. Juurevõsude ajamine ei ole probleem.
Betula: 2008-04-09 20:51:23
Mis muld sul seal on ja millised kasvutingimused? Kaś valguses või varjus? Ilmselt on tuulevaikne, et jahukasted nii hoogsalt levivad. Lumimarjast jah tihedat hekki ei saa. Kõige tihedam on ikka pügatud hekk ja lollikindlaim ka varjulisse kohta mage sõstar, kes lehtib väga vara ja marjad pole mürgised. Kui mulla kohta täpsemaid andmeid saaks, saaks ka alla 2m loomuliku kõrgusega hekitaimi pakkuda.
katsx: 2008-04-10 01:45:10
Mulla kohta oskan öelda niipalju, et ca 30-40 cm teda on ja selles on meeletus koguses vihmausse, mutid puuduvad ning all on savi. Maa on niiske ja ka põua ajal ei lange veetase looduslikus tiigis madalamale kui 40 cm. Igaljuhul kasvavad kõik asjad tõeliselt mühinal ja kummalisel kombel elavad hästi ka taimed, mis kirjade järgi märga maad ei taha... Heki asukoht oleks krundi lõunaküljes ehk siis valguse puudust ei tohiks tekkida. Ideaalne heki kõrgus oleks tegelikult 2m (seega hirmutabki, et enamus hekitaimi, ka mage sõstar, istikuäride sõnul vaid 1,5m hekiks sobivad). Hekina ei tule mingil juhul kõnealla sirelid (neist on lapsepõlvest üleküllastus) ja kardan ka haigustele väga vastuvõtlikke asju, sest läätspuu hekil on küljes küll vist kõik asjad, mis olla saavad ja igasugused pritsimised (mis mulle väga ei meeldi) aitavad max 2 nädalat ning kui ei korda, siis on tulemus jube. Igal juhul oleksin igasuguste nõuannete üle väga rõõmus, kuna iseseiseva uurimisega olen hetkel jõudnud staadiumisse, et kõik on segamini.
viola: 2008-04-10 10:24:16
Kas on mingi eriline põhjus, miks kuusehekk ei sobi? Vaevalt et läätspuu haigused kuuskedele külge hakkavad. Kuusehekk on ikka üle kõige, minuarust.
Betula: 2008-04-10 20:28:41
Vabakujulisi hekke, mis alalist pügamist ei taha, saab paljudest põõsastest kasvatada. Lehtpuude hulgast leiaks nii mõndagi, ka kirjude lehtedega sorte. Talvel on värviliste võrsetega kontpuud. Palju siberi kontpuu sorte on ka kirjude lehtedega. Võsund-kontpuu võrsed on talvel erk-kollased. Korea forsüütia on praegu väga dek. õitsedes, hiljem ca 1,8m roheline. Peitõieline kuslapuu sobiks,on väga kiire kasvuga, kuid aeg-ajalt vaja uuendada vanu oksi välja lõigates. Ebajasmiini sorte on ca 2m kõrguskasvulisi. Põisenela sorte on erivärviliste lehtedega, sobiksid vabakujuliseks hekiks.Tuhkur-, nipponi-ja värdenelast saaks eri aegadel õitsva konveieri, kui neid üksteise kõrvale istutada. Okaspuudest saab ilusa heki ka serbia kuusest, kes on ise kitsa võraga, vaid latva pügada.Ka lehis on kiirekasvuline ja saab rutt heki tast kujundada. Kevadel on tal puhkemine ja sügisel sügisvärv, mida teiste okaspuude juures ei ole.
kata2: 2008-04-14 19:23:37
Mida arvate suure läätspuu heki kohta, sellest on väga vähe kirjutataud ja ostagi on neid istikuid vaid vähestes kohtades? Kui haiguskindel läätspuu on ja miks sellest nii vähe juttu tehakse? Kas läätspuu pole hekiks hea valik? Ise sooviksin 2-2,5m kõrgust heitlehist hekki, mulda on ainult 30-40cm ja siis tuleb paepinnas.Elan tuulises kohas ja heki otstarve oleks lisaks privaatsusele ka suurema tuule kinni pidamine.
katsx: 2008-04-16 18:25:50
Tänud soovitajatele! Violale - igihaljas hekk ei sobi, kuna endal paras loomaaed ja seega on jalatõstmise huvi ülisuur ka väljaspool aeda liikujail. Betulale - mulle hakkas see forsüütia idee koledal kombel meeldima - kevadel kui õisi vähe, siis hekk õites ja suvel ilusaks roheliseks taustaks kõigele õitsevale. Aitäh! Kata2-le - minul on läätspuust hekk hetkel ja põeb tõesti kõike, mida üks hekk põdeda saab - jahukaste, roostehaigus ja vähemalt aiandis määras müüja lehtedelt veel mingi põneva nimega tõve, mis meelde ei jäänud. Lisaks on nüüd tekkinud tüve sisse mingi jama - eelmisel kevadel osadel okstel pungad küll puhkesid ja tekkisid väiksed lehekesedki, aga sinna asi jäigi, oksa maha lõigates selgus, et seest mingi osa imelikult tumehall (millega tegu on ei tea ja ega enam väga ei huvitagi, sest kui eestpoolt loed, siis näed, et olen loobunud ja hekk kuulub väljavahetamisele) Võimalik muidugi, et mõnel pool elab läätspuu hekk paremini ja minul lihtsalt koht talle sobimatu.
Betula: 2008-04-17 10:34:15
Suur läätspuu kasvab loomulikul teel palju kõrgemaks, kui 2,5m. Ja sellise kõrguse peale on teda ilma abivahenditeta raske pügada. Tuulises kohas vast jahukaste väga ei ründa, kuid eriti ilus hekitaim ta ka ei ole. Umbes 2m kõrguseks jäävad põisenela sordid 'Luteus' ja 'Diabolo', kellest saaks värviliste lehtedega hekke.Liik ise on liiga kõrgekskasvav. Ka kontpuud peaksid kehvades kasvutingimustes hakkama saama. Katsx-le. Kõik forsüütiad pole külmakindlad ja looklev on eriti hull, sest iga maadpuudutav oks ajab juured alla. Kui kuskilt korea forsüütia taimi saad, siis on ta kõige külmakindlam. Ka mandzuuria forsüütia sobiks külmakindluaselt, kuid pole teda kuskilt saada.
kata2: 2008-04-17 12:23:29
Aitäh Katsx-le ja Betulale soovituste eest.Tegime maal oleva maja korda ja maja ees kasvab tuhkpuu hekk, kuid seda pole vist väga kaua aega pügatud ja hekk on kõrgeks sirgunud ja kole hõre on samuti. Sellepärast tuligi mõte asendada see läätspuu hekiga või teine mõte oli asendada vana tuhkpuu hekk lihtsalt uuega.Eks mõtlemist veel jagub ja see põisenela soovitus oli ka hea.
Betula: 2008-04-17 19:13:00
Läiklehine tuhkpuu peaks juurekaelal asuvatest uinuvatest pungadest uued noored võsud andma. Selleks lõika lihtsalt vana hekk üsna maatasa ja vajadusel anna korralikult väetist või komposti. Peamiseks kahjustajaks on tal bakterhaigus, kuid kui põõsad olid terved ja lihtsalt vanad, annaks noorendada ja raha ning aega kokku hoida. Kui ei ole just soovi kardinaalselt midagi uueńdada.
lizi: 2008-04-20 15:52:16
Kavas rajada hariliku elupuu "Brabant" 60m hekk. Küsimused: 1. Kui kaugele võrkaiast peaks istikud istutama? 2. Kas kase kõrvale sobib istutada? 3. Ega ei oska soovitada, kust saab 120 taime kõrgusega 100-110m kõige soodsamalt? 4. Kas kuni vajaliku kõrguse saavutamiseni tuleb pügada ainult külgedelt? Tänan!
Betula: 2008-04-20 21:28:06
Kaugus võrkaiast oleneb ka sellest, kas saad pärast toda külge naabri aiast pügada ( kui võrkaia taga on kohe naabrid). Kui hekk kasvab võrkaiast läbi, siis mõtle ka selle põlvkonna peale, kes selle sasipuntra ükskord lahi peab harutama, kui hekk juba vana ja vaja maha lõigata (heki tihnik + võrkaed).Istutaks heki nii kaugele kui on pool heki laiusest. Kui naabrid lubavad, siis hea alati kõik sellest küljest ära lõigata, mis aiast läbi on kasvanud. Kask pole just hea naaber, sest tema all midagi ei kasva- juured võtavad viimsegi vee ja rammu. Kindlasti hakkab seal hekk kiratsema ja jääb kasvus ülejäänud hekile alla ning võib ka hoopis pruuniks minna. Kuni täiskõrguse saavutamiseni põetakse ainult külgedelt ja parim on, kui alt jätta laiem ja ülalt kitsam, et valgus satuks ka alumiste oksteni, muidu hakkab alt laasuma.
alvar: 2008-04-23 08:53:05
Betulale! Õige eestikeelne nimi on läikiv tuhkpuu,see on vana Tartu puukooli tekitatud viga- vabandame!!!
lizi: 2008-04-26 17:21:35
Tänan Betula! Aga siit veel täiendav küsimus - mis juhtub kui ühest küljest jääb pügamata?
mannu: 2008-04-29 15:53:53
Soovitage kiirekasvulist hekitaime, mis taluks tuulist kasvukohta.
Ott: 2008-04-30 10:31:14
Kui tarvis tuult tõkestada siis elupuu.
mariaed: 2008-05-06 14:05:04
Istutasin aia äärde väikesed männid, kuna need aga alles väga väikesed ja kasvavad ikka tükk aega - kas võiks nende ja aia vahele istutada mingi heki (nt mõtlesin tuhkpuud), jätaks männi kohale lihtsalt pikema vahe ja kui mänd lõpuks suurem, pügaks või lõikaks heki sealt üldse ära. Mida soovitate? Põhjapoolne aiaäär, tahaks pikemas perspektiivis sinna mingid igihaljad puud, aga vahepeal võiks ka miski natsa tuult ja tolmu varjata...
rauno: 2009-08-16 19:07:14
Tere, olen lugenud ja uurinud erinevaid hekitamini, kuid ikka pole selgust saanud, milline oleks soodsaim ja parim. Nimelt oleks vaja kiire kasvuga max 3m kõrget hekki lagedale tuulisele ning kehva mullaga aia äärde. Siiani olen aru saanud, et sobivaim oleks suureleheline viirpuu? Selle istiku hind 15 kr tk käin natuke ülejõu hetkel, kuid ehk oskate soovitada miskit odavamat. Tänud ette
Aednik61: 2009-08-18 16:15:18
Samad tingimused, kui raunol ja olen ka juba pikemat aega otsinud sobivat taime ja on jäänud silma ka PEITEÕIELINE KUSLAPUU LYCKSELE. Aga kas ta on ka vastupidav , mida targemad arvavad? Mul ka tuuline, kehv muld ja kuivem koht.
mels: 2009-08-19 21:24:21
Kui lehtpuu põõsast, siis soovitan musta arooniat. Jõgeva kandist sai n.ö.tippajal ostetud ja siis oli hinnaks alla 10 krooni taim, nüüd kindalsti odavam. Surfa netis mööda puukoole. Kasvab ta kiiresti ja hästi laiaks, kuigi algul tekib tahtmine panna tihedalt (50cm) vahega siis minul on nad üle-eelmisest suvest kasvanud juba täitsa võsaks, u 10cm kõrgustest taimedest on tänaseks saanud 1,2m kõrged taimed. Teine variant, sõida mõnda metsalähedasse tallu ja küsi kas kusagilt sihilt saad ise kuuski välja tõmmata. Ise olen nii kogu heki saanud, sest siht vaja puhas hoida. Mõlemaid saad ka soovitud kõrguselt ära pügada. Ise olen Lääne-Harjumaal 50m kõrgusel merepinnast poolsaare tipul lagedal, enam tuulisemat annab juba otsida.
annely: 2010-02-15 17:12:11
kas lehtpuuhekki saab paljundada ka kuidagi w?Et nt torkad sügisel mingi oksa maase?Või on see täiesti loll mõte?
Helianthus: 2010-02-15 17:13:24
see pole küll loll mõte, olen ise ka teinud, ja see aitab küll, kui oled kannatlik :)
Aiatark: 2010-02-16 12:19:38
Annelyle: sellisele küsimusele vastuse saamiseks soovitan põhjalikult aiandusraamatutesse süüvida. Erialakirjandust on eesti keeles suurel hulgal ilmunud ja valdavalt peaks seda ka raamatukogudes olema.
palmike: 2010-05-22 13:06:46
Olen ise ühe tuhkpuuheki kasvatanud selliselt,et ühe vana hooldamata heki alt võtsin pisikesed isekülvanud taimekesed välja,esim.aastal istutasin lihtsalt peenrasse,soovitatavalt viljakam maa.Algselt vajavad rohkem putitamist.Ei mäleta täpselt ,kas kasvatasin neid seal aastakese või 2.Kui olid umbes 20 cm tugevad istikud,istutasin hekiks,25-30cm vahedega.Kulunud on umbes 10 a, aga hekk on silmailu pakkuv.Käisin just tna uuel otsingul,ja plaanis veel katsetada.Nii et jõudu teile-meile kõigile!
kikukene: 2010-05-23 12:41:57
olin mures nädalaid tagasi oma aroonia hekiga.ühendust sai voetud isegi botaanikaaiaga,et mida teha,kuna hekk oli oma 20-nd a.vana alt nii hore,et ei aita muud kui maani maha.arooniaheki üks miinuseid ongi see,et ta jääb juba oma 12-teiskümnendal a.alt lagedaks.motlesin,etajan juurikateni maha ja lasen uuesti kasvada tihedaks hekiks aga motetu.hakka peale neid aastaid uuesti maha loikama.nüüd juurisime koik ülesse(MIS ON MUIDUGI KOVA TÖÖ),ostsin nüüd elupuuheki "BRABANT" 100 ISTIKUT.müüdi maxi marketites ja ehitusmarketites kampaaniahinnaga 69 kr.istik juba maha istutatud ümber krundi ja jumalast rahul.vähemalt hooleta väga pikkadeks aastateks.arooniahekki aga ei soovita kül neile kes soovivad hekki väga pikkadeks aastateks,sest kui saavutad juba sellise pikkuse ja naudid selle heki kaunist suvevärvi ja kasulikke marju ongi aeg ja miinused käes(alt paljas ja hore,eriti näen seda jama praegu naabrite näol kes istutasid arooniaheki tee äärde.tänud.
cirrus: 2010-05-24 17:59:42
raunole: sarapuuhekk oleks ju lopsakas, kuigi algul kasvamises venib. Taimi saaks ise paljundada pähklitest või sarapuude alt leida. Puha tasuta.
mariaed: 2013-08-26 15:00:29
Kas kuusehekil võib veel praegu (aug lõpp) lõigata? või jätta pigem kevadesse? Tegemist siis esimese kõrguse kärpimisega - kasvas selle suvega ootamatult kõrgusse (soovitud kõrgus käes). Siiani kärpinud vaid külgedelt.
Vastamiseks peate Te olema sisselogitud!
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.