Suviõun.
Eesti uudissort, pärineb sordiseemnete 1970. aastate külvist. Aretanud Asta Kask Märjamaalt.
Vili keskmise suurusega, ümmargune kuni tömpkooniline, rohekaskollase põhivärvusega, päikesepoolsel küljel hajusalt laialivalgunud pruunikaspunaste triipude või katkendjoontega kattevärvusega.
Viljaliha rohekaskollane, peeneteraline, roosakate soonekestega, renetitüübiliselt rabe, keskmise tihedusega, mahlane, magushapu, meeldivalt mahevürtsikas. Viljakest õhuke, sile, tugeva lõhnaga.
Tarbimisküps augustist, eriti soojadel suvedel juuli lõpust, säilib esmaandmetel kuni paar kuud. Puul ülevalminud viljad võivad lõheneda.
Puu varajase viljakandealgusega, suure saagikusega, korrapärase kandvusega, keskmise kasvutugevusega, ümara võraga, talvele vastupidav. Võraokste väljumisnurk hea, moodustub hea hargnemisega võra, mida on lõikusega kerge sobivas suuruses hoida saagikust kahjustamata. Algpuu on olnud igal aastal saagikas, ka 1998. aastal, mil enamik sortidest olid täielikult saagita.
Allikas: aretaja andmed
Sordikaitse all alates 27.11.2007.