Märtsi keskel saatis Kliimaministeerium avalikule konsultatsioonile jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ning seejuures muuta liigiti kogumine inimestele lihtsamaks ja rahaliselt kasulikuks. Kokku tuli väljatöötamiskavatsusele üle 200 ettepaneku, mida nüüd täpsemalt kaaluma hakatakse ja omavalitsuste ning turuosalistega läbi arutatakse.

Laiapõhjalist toetust leidis jäätmereformi üldine põhimõte parandada olmejäätmete ringlussevõttu, selleks et neid väärtusliku toorainena uuesti kasutada ja Eesti majandust arendada. “Me viskame iga päev üle 10 veokikoorma jagu sellist materjali prügimäele või põletusahju, millest saaks toota uusi asju,” kirjeldas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Et väärtusliku materjali liigiti kogumine toimiks, peab see olema tehtud võimalikult lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. “Loomulikult tuleb hoida kinni eesmärgist tagada parem teenus madalate kuludega. Olmejäätmeid sorteeriva leibkonna jaoks võiks igakuine kulu jääda suurusjärku 3–5 eurot kuus. Neile, kes ei sorteeri, on see aga rahaliselt kallim ehk 10–12 eurot kuus,” sõnas Jaanisoo.

Huvirühmad toetasid riigi ettepanekut korraldada pakendite kogumine kodude lähedalt, sarnaselt nagu alates käesoleva aasta algusest kogutakse üle Eesti biojäätmeid. Uue mõttena pakuti välja pakendite kogumise ühtlustamine läbi plast-, metall- ja klaaspakendite kogumise ühte konteinerisse.

“Kuna eesmärk on süsteem teha inimestele võimalikult lihtsaks, siis arutame käitlejatega, milliseid investeeringuid vajaks selliste sorteerimisjaamade tegemine, mis suudavad erinevad pakendijäätmed üksteisest piisava kvaliteediga eraldada. Kindlasti on seejuures abi sügisel avanevast vähemalt 14 miljoni euro suurusest toetusest ringlussevõtu tööstuse väljaarendamiseks.”

Väljaspool tiheasustust tuleks laiendada nutikaid ühiskogumise lahendusi ja pakendikotiteenuse kasutust. Samuti oodatakse väga riigi 35 miljoni euro suurust toetust liigiti kogumise taristu arendamiseks.

Selleks, et jäätmete liigiti kogumine muutuks inimeste jaoks lihtsaks ja arusaadavaks, pöörati väljatöötamiskavatsuses olulist rõhku ka omavalitsustele selgemate eesmärkide andmisele ja suurema rahalise toetuse võimaldamisele. Jaanisoo sõnul oli valdav üksmeel kohaliku omavalitsuse rolli, finantseerimise, aga ka teenuse paindlikkuse parandamise osas.

„Nüüd tuleb arutada, kuidas seda teha õiglaselt, läbipaistvalt ja selliselt, et hoida inimeste kulud madalal. Näiteks pakuti, et omavalitsustele peaks jääma vabadus otsustada vabatahtliku jäätmetasu suuruse üle või et tasu kasvumäära ei tohiks piirata nagu Kliimaministeerium kavatsuses välja pakkus,“ sõnas Jaanisoo.

Paljud toetasid Jaanisoo sõnul ka veo- ja käitlushangete eraldamist, tuues positiivsete mõjudena esile suurema konkurentsi, läbipaistvama hinnastamise ja seejuures teenuse kvaliteedi paranemise. „Reformi eesmärkidega on hästi kooskõlas ka osade huvirühmade tagasiside, mille kohaselt turupakkumise olemasolul ei tohiks omavalitsuste vedajad või käitlejaid saada eeliseid ettevõtjate ees.“

Nüüd jätkab Kliimaministeerium ettepanekute analüüsiga ja osapooltega kohtumistega. „Oluline on rõhutada, et tegemist on ettepanekutega ja mitte otsustega. On selge, et igaühe ettepanek seaduseks muutuda ei saa. Meie ülesanne on siit leida lahendused, mis on võimalikult õiglased ja toetavad reformi eesmärki, milles samuti keegi enam ei kahtle. Me peame rohkem jäätmeid ringlusse võtma, et arendada ettevõtlust, luua uusi töökohti ja ühtlasi tagada tulevastele põlvkondadele puhas elukeskkond,“ sõnas Jaanisoo.

Väljatöötamiskavatsuse tagasiside, arutelude ja kooskõlastuste põhjal valmib seaduseelnõu 2024. aasta teises pooles. Seejärel esitatakse eelnõu vabariigi valitsusele, kust see liigub edasi Riigikogusse. Eesmärk on seadus vastu võtta 2025. aastal.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade