Reedel 26. aprillil toimub tõupullide veebioksjon, mida korraldavad ühiselt Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (ELKS) ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ). Müügile tuleb 54 pulli 6st erinevast, Eestis enamlevinud tõust.

ELKS juhatuse esinaine Jane Mättik ütles, et kuna veiste aretustöö on keeruline, pikaajaline ja kulukas protsess, siis oksjon annab võimaluse viia info suurema hulga potentsiaalsete ostjateni. Kuigi enne veebioksjoni pole teada, kui palju pakkujaid on väjaspoolt Eestit, siis esinaise sõnul tuginedes varasematele aastatele, on selleks igati  lootust.

„Eelkõige külastavad oksjonit need, kes valdkonnas tegutsevad. Teisalt annab veebioksjon meile võimaluse olla nähtavam ja aretajal on võimalik seeläbi oma töö eest väärilisemat tasu saada,“ avaldas Mättik.

„Meie oksjon on suunatud just aretustöö väärtustamisele ja see on finaal pikale eeltööle, mille vältel leitakse pullide kohta palju erinevaid väärtuseid, mida tulevane ostja saab enda kasuks tööriistadena kasutada. On suur erinevus kas osta pulli nagu põrsast kotis, ainult põlvnemise sobivusest, hinnast ja müüja müügioskusest lähtuvalt, või siis teha teadlik valik lähtuvalt pulli välimikust ja geneetilistest omadustest,“ tõdes ETKÜ juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Mättiku sõnul ei keskendu paljud oksjoni korraldajad aretusloomadele, vaid müüvad hoopis nuumaloomi, nii nagu teevad suures mahus meie lõunanaabrid lätlased. „Sellist paketti, kus tulevane sugupull on uuritud 9 erineva haiguse suhtes, leitud tema geneetline ja genoomaretusväärtus, söödakasutuse efektiivsus ja määratud geneetiliste haiguste kandvus, ei ole just väga lihtne leida. Lisaks on hinnatud välimik tõutüübilisuse osas, sotsialiseeritud ja treenitud loomi, et tulevikus oleks ohutu neid käsitleda. Sellist komplekti tööriistu oma karjale väärtuse lisamiseks ja eesmärkideks seatud tunnuste arendamiseks ei suuda täna ei Eestis ega ka lähiriikides pakkuda mitte ükski tavaline lihaveisefarm,“ toonitas ta.

Eeltööd on oksjoni pidamisel tehtud üksjagu palju: uute vasikate tootmiseks farmides  eelnevalt tehtud paaride valikud ja katsefarmis peaaegu 7 kuud, mille jooksul tuleb teostada kõik eeltoodud parameetritest lähtuvad testimised-mõõtmised.

„Lisaks veel farmipersonali töö, mis on spetsiifiline ja millega igaüks hakkama ei saa - oskus ja julgus pulle käidelda, tunda loomade käitumist ja taluda rutiini teatud igapäeva toimetustes. Eelnev tõupullide konkursi ja show korraldamine ning kataloogi koostamine on samuti parasjagu koordineerimist, korraldamist ja väga palju tehnilist tööd nõudev pingutus, mis saab toimuda vaid üheskoos hea meeskonnaga,“ rääkis Mättik. „Ja loomulikult ei saaks kõike seda toimuda ilma katses osalevate farmide ja nende loomadeta. Kõik ikka selleks, et Eesti lihaveiste aretustöö tuua rohkem avalikkuseni, sest sellel - mitte lihtsalt liha tootmisel - on suur roll kogu lihaveisekasvatuses.“

Müügile tuleb 54 noorpulli 6st erinevast Eestis enamlevinud tõust: aberdiin-angus, hereford, limusiin, simmentaal, šarolee, hele aktiveen.

Allikas: EPKK 25.04.2024 teade