„Uurimustöö on protsess, mis toimib seotult ühiskonna ootustega. Sel aastal keskendusid tööd toiduteemadele ja keskkonnahoiule. Eripreemia väärilistes töödes analüüsiti toidu ja toitumisega seotut ning kohaliku toorme väärindamise võimalusi. Toiduteemade kõrval käsitleti looduskeskkonda liigirikkuse vaatest, potentsiaali ressursisäästlikuks kasutuseks kasvuturba näitel ning hinnati plasti lisaainete mõjusid looduskeskkonnale,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eriauhinnad üle andnud teadus- ja arendusosakonna juhataja Liis Sipelgas.

Teemade valik annab ühtlasi tunnetuse, mis on noortele oluline. „Jälgides teemavalikuid on lootust, et saabumas on tugev järelkasv meie praegustele ekspertidele. Teemad on väga spetsiifilised ja juba varakult nendega alustamine annab kindlasti hea stardipositsiooni, et edaspidi veelgi rohkem uurida, teada saada ja teistele pakkuda, “ ütles Liis Sipelgas.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tunnustab igal aastal õpilaste teadusfestivali raames teadustöid, mis aitavad kaasa sellele, et igal pool Eestis oleks hea elada ja Eesti toit oleks hinnatud.

Eripreemia saanud tööd

• „Kartulist eraldatud tärklisest karamellkommide valmistamine“. Mattias Grutop, Tallinna Prantsuse Lütseum. Juhendajad Marge Oopkaup ja Tea Grutop.

Töö keskendub Eestile omase toorme väärindamisele ja sellest toodete valmistamisele. Tegemist on lahendusega, kus meeldivalt on põimitud ajalooline vaade Eestis põllumajandussaaduste töötlemisele ja võimalused rikastada tulevikus toiduvalikut vahenditega, mis on kasvatamise ja töötlemise vaates käeulatuses.

• „Plastis kasutatavate uudsete lisaainete võimalikud keskkonnaohud“. Maribel Leib, Rocca al Mare Kool. Juhendajad Silja Pihelgas, Margit Heinlaan (PhD) ja Aljona Lukjanova (PhD).

Plast ja selles sisalduvad lisaained mõjutavad elukeskkonda läbi vee, mulla, taimede, loomade ja söögi ning sööda kaudu. Uudsed lisaained loovad lisatahu keskkonnamõjus, millele vee, mulla ja õhu kaudu saabub esmane tagasiside. Töös kasutatud veeorganismidelt saadud tulemused annavad võimaluse soovitada sarnaste uurimistöödega jätkamist.

• „Turba asendamine kasvusubstraatides“. Emma Nahkor, Gustav Adolfi Gümnaasium. Juhendajad Sirle Oja ja Merrit Shanskiy (PhD).

Kohapealse toodangu kasutamise ja ringmajanduse elementidega uurimistöö tulemused on väärtuslikud õpilase teekonnal loodusvarade säästliku kasutamise ja taimekasvatusliku maailma mõistmise teel.

• „Kuu aega lisatud suhkru vabalt“. Mirtel Tähepõld, Miina Härma Gümnaasium. Juhendaja Helen Semilarski (PhD).

Õpilastöö, milles kirjeldatakse ja analüüsitakse kogemuslikku suhkrupausi, lisab uusi teadmisi söögisedeli teadlikumasse koostamisse ja kindlasti lisab edaspidist uurimishuvi.

• „Kuivamise ja külmumise mõju sambla mikrofauna koosluste struktuurile: pilootuuring niidukähariku (Rhytidiadelphus squarrosus) näitel“. Annika Rääbis, Hugo Treffneri Gümnaasium. Juhendajad Taavi Virro (PhD) ja Ott Maidre.

Uurimistöös tehtud katsed niidukähariku hüdroloogilise seisundi muudatustega peegeldavad sambla mikrofauna koosluste struktuuri. Niidukähariku kasutamine ja erineva mikrofauna jälgimine võimaldab lisaks tööga saadud tulemitele teha kaudseid järeldusi taimiku kui terviku liigirikkuse ja terviseseisundi kohta.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade