Täna toimub Riigikogus maaelukomisjoni algatatud olulise riikliku tähtsusega küsimuse „Kuidas tagada veterinaaria tulevik?“ arutelu.

Ettekannetega esinevad maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.

Miks me oleme probleemi ees, et meil ei ole piisavalt loomaarste?

1.           Loomaarstiõppe rahastamine on lähtunud 2000. aastate alguses valitsenud teadmisest, et Eesti vajab aastas 25 veterinaarmeditsiini eriala lõpetajat. Selle arvu märkimisväärne suurendamine nõuab olulist lisarahastust ja seda puudujääki on Eesti Maaülikoolil võimatu teiste erialade arvelt kompenseerida, sest loomaarstiõpe on võrreldes teiste erialadega 3-4 korda kallim.

2.           Tegemist on reguleeritud kutsega, mille omandanul on võimalik töötada üle Euroopa Liidu. Paljud Maaülikooli vilistlased on läinud tööle välismaale.

3.           Veterinaarmeditsiini õppe läbinud inimesed on nõutud ja võimelised töötama väljaspool sektorit.

4.           Inimeste lahutamatuks elu osaks on saanud lemmikloomad, mistõttu on tekkinud vajadus arvukate loomakliinikute järele. Sellest tulenevalt on sektor kasvanud omajagu uutes valdkondades, nõudes aina rohkem veterinaararste.

5.           Töö on vaimselt ja füüsiliselt raske. Loomaomanikel on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse suhtes väga kõrged ootused, samas ei mõista nad selle teenuse õigustatud maksumuse tagamaid. Produktiivloomade puhul on töö must, sageli välitingimustes. Lisaks on vajadus pakkuda abi väljaspool tavapäraseid töötunde.

6.           Loomade ravimisega kaasneb suur hulk administratiivset koormust, mis vähendab veelgi loomade tervisele ja heaolule pühendatavat aega.

7.           Riigil puudub tegelik ülevaade veterinaararstidest, kellel on küll tegevusluba, kuid mingil põhjusel veterinaarmeditsiinis ei tööta või töötavad välismaal. Nii ei ole vajadusi võimalik adekvaatselt planeerida ja eksisteerib väärkujutelm, et olukord pole valdkonna korrasolu osas nii hull.

8.           Otsustajad pole piisavalt mõistnud, et veterinaare on lisaks loomatervise eest seismisele vaja tööle riigiametitesse. Tagada tuleb toiduohutus, toidujulgeolek ja eksporttoodete ohutus välisturgudel.

9.           Kahjuks süveneb ka volitatud arstide põud. Volitatud loomaarste vajab riik riiklike seirete ja nakkushaiguste vaktsineerimise korraldamiseks.

10.         Eriala esindajate keskmine vanus kasvab ka loomaarstide hulgas. Viiendik veterinaaridest on vanuses 60+, kes suunduvad järgmiste aastate jooksul pensionile, mis süvendab loomaarstide puudust veelgi.

22. veebruaril 2023 avaldasid Eesti veterinaarmeditsiini ja -hariduse esindajad avaliku kirja peaminister Kaja Kallasele, milles sõnastati veterinaarmeditsiini tuleviku tagamiseks vajalikud sammud. Sisulisimaks neist on vajadus järgneva kümne aasta jooksul vähemalt kahekordistada vastuvõttu eestikeelsele veterinaarmeditsiini erialale. See saab toimuda ennekõike ingliskeelsete tasuliste õppekohtade arvelt, mis aga omakorda tähendab puudujääki vajaminevate kulutuste katmisel. Eesti veterinaarmeditsiin nõuab ellujäämiseks vähemalt kaks miljonit eurot täiendavat rahastust loomaarstide koolitamiseks igal aastal.

Allikas: Eesti Maaülikooli 11.04.2024 teade