Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Lindude keele mõistmiseks tuleb varuda kannatust ja aega (2007-06-12 07:01:45)


Linnuhuvilised õppisid Sagadis loodusmehe Toomas Jüriado juhendamisel sulelisi tundma ning nende laulust aru saama.

 

Juuni alguses koolitas loodusajakirjanik, linnuvaatleja ning kunagine Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Toomas Jüriado Sagadi looduskooli loodusteaduslike loengute sarjas linnuhuvilisi. Jüriado esines loenguga “Linnud meie ümber”.

 

Teadmisi kinnitati suleliste laulu kuulamise praktikumiga Sagadi pargis ning linnuretkega rannikule.

 

Paar tundi enne koolituse algust kostis Sagadi parki jõudnu kõrvu suleliste kõvahäälne vidin. Kes täpselt laulavad, oli raske aru saada. Linnud kahjuks või õnneks ei aktsepteeri inimühiskonna viisakusreegleid ega tea, et rääkida tuleb ükshaaval.

 

Nipid õppimiseks

Koolitaja Toomas Jüriado ütles algatuseks, et linnuhäälte tundmaõppimine on suur kunst ning tegelikult on Eestis palju neid, kes sulelisi temast palju paremini eristada oskaksid. “Kui osalesin linnuatlase koostamisel ning kui ornitoloogiaühingu projektijuhina töötasin, tegelesin lindude kuulamisega intensiivselt. Nüüd on kõrv rooste jäänud,” rääkis Jüriado. Koolitaja lisas, et temal võttis mitu aastat, enne kui suleliste laulud enam-vähem selgeks said.

 

Linnuhäälte või -keele õppimiseks on omad nipid. Sagadis kuulati kõigepealt suleliste laulu makilindilt, seejärel vaadati nende pilte linnuatlastest, et mällu salvestuksid korraga nii laul kui ka välimus. Pealegi on Toomas Jüriado ütlusel linnulaulul väga palju tõlgendusi, igaüks kuuleb seda isemoodi.

 

Nii meenutab mustade tiibade ja sabaga päikesekollase peoleo laul flöödiheli, kuid seda vaid pesitsusajal. Palju rohkem tuntud on linnu kräunuv häälitsus, mille järgi teda vihmakassiks nimetatakse.

 

Võsa-ritsiklind aga teeb üsna sarnast häält ritsikaga, teda võib kuulda peamiselt öösel kõrge rohu ja madalate põõsastega soodes ja luhtadel. Metsvindi laul kõlab kui “siit-siit metsast-ei tohi võtta- mitte üks pirrutikk”.

 

Loodusajakirjanik andis teada, et paljud sulelised on osavad matkijad.

Näiteks oskab kevadekuulutajaks ristitud kuldnokk edukalt jäljendada mobiiltelefoni ning auto käivitamise häält. “Kord kuulasin, et karmiinleevikesed laulavad. Läksin vaatama, ning mida ma näen, puu otsas istuvad hoopis kaks kuldnokka,” meenutas Jüriado. Väga osav järeletegija on ka soo-roolind, kes tegelikult ei ela ei soos ega roostikus. “Minu jaoks on soo-roolind üks paremaid lauljaid, kuigi on neidki, kes teisiti arvavad,” nentis loodusmees.

Eerik Kumari koostatud “Eesti lindude välimääraja” järgi on soo-roolinnu vaikne laul väga vaheldusrikas ning pausidevaba, suleline põimib oma laulu ohtralt teiste lindude häälitsusi ning imitatsioone.

 

“Tihastel, eriti sinitihastel, on mustmiljon erinevat laulu,” teatas Jüriado ja selgitas, et tihaste laulu tunneb rütmilisuse järgi.

 

Kollase kõhualuse poolest tuntud rasvatihase põhilaul on “tsitsifüüü, tsitsifüü”, mis kostab kui “sitsikleit-sitsikleit”. Tegelikult kõlab kutsehüüd hoopis “tsi-tsi-dää”, hoiatuseks on säristav “tretteettett”.

 

Põhjatihasele kõige iseloomulikum on venitatud kutsehüüd “dää-dää”. Kuid tema varakevadine laulu kostab hoopis kui “düü-düü-düü”.

 

Liigirikas park

Jahedal ja sombusel varahommikul ärkasid loodushuvilised juba enne kella kuut, et eelmisel õhtul õpitut Sagadi pargis oma kõrvaga kuulda. Loodusmees Toomas Jüriado pidas kehvavõitu ilma halvaks endeks, kuid sellest hoolimata oli kuulda vähemalt paarikümnest liigist sulelise laulu.

 

Kõigist üle kostis metsvindi jutt, kuid meelde jäid ka tihaste ning põõsalindude häälitsused.

 

Allikas: ajaleht Virumaa Teataja 12.06.2007.
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.