Erakorraline toetus ja kütuseaktsiisi langetus annab
põllumeestele pisut kindlustunnet

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul lubab valitsuskabineti teisipäevane otsus eraldada lisaeelarves põllumajandussektorile ligikaudu 9,1 miljonit eurot erakorralist toetust ja langetada erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära põllumeestel uuele hooajale kindlama tundega vastu minna. Koda tunnustab valitsust leevendusmeetmete rakendamise eest, siiski peab mõistma, et probleemide ulatus on abipaketist märkimisväärselt suurem.

"Põllumajanduskoda on nii enne kui pärast sõja puhkemist rõhutanud erinevatel kohtumistel valitsuse ja Riigikogu liikmetega, et põllumajanduse tootmiskulude kiire kasvu leevendamiseks tuleb langetada kütuse aktsiisi ja anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi. Tunnustame valitsuse eilset otsust rakendada kriisi mõjude leevendamiseks meetmeid. Samas on selge, et abipaketi maht on kiiresti kasvavate ja kumuleeruvate energia-, kütuse-,väetise-, sööda-, tööjõu- ja teiste tootmiskulude valguses väga piiratud," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimeesRoomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul saab abipaketi mõjule ja põllumajandussektori tegelikule olukorrale hinnangu anda ilmselt alles sügisel, mil saak on salves, hinnatõusud on kallimate tootmissisendite näol täismahus jõudnud tootjateni ning olukord põllumajandussaaduste turgudel on selginenud. Tema sõnul peab väga hoolikalt koostöös põllumajandusorganisatsioonidega kaaluma ka kriisiabi jaotamise põhimõtteid.

Toidu varustuskindluse tagamiseks otsustas Euroopa Liit maksta Eesti põllumeestele erakorralist toetust. 2,57 miljonit eurot, millele riik saab omalt poolt lisada veel kahekordse summa. Lisaks on riigil õigus anda ka töiendavat riigiabi. Valitsus otsustas omalt poolt põllumajandussektori toetamiseks eraldada 9,1 miljonit eurot. Toetuse jaotuse põhimõtted ja tingimused töötatakse Maaeluministeeriumi teatel välja lähiajal.Ajutise maksumuudatusena leppis valitsusliit kokku langetada 2022. aasta lõpuni põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi EL lubatud miinimumtasemeni, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta. "Peame juba praegu väga tõenäoliseks, et kütuseaktsiisi soodustusega jätkamine on hädavajalik ka 2023. aastal, sest põllumeeste hinnangul kujuneb just järgmine aasta põllumajanduses eriti riskantseks - uue tootmistsükli kulud kujunevad väga suureks, aga põllumajandussaaduste
turuhinnad on ettearvamatud ja sõltuvad sõjaga seotud arengutest," kommenteeris Sõrmus.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Lihaveisekasvatajad loodavad, et liha hind püsib

Lihaveise hinda kommenteerides ütleb Andres Vaan, et kui eelmine aasta oli kilohind kolm eurot, siis täna on hind isegi 4,70 peal olnud. "Lihaveiste osas ütlen, et kellel on täna võimalik loomi müüa, neil on head ajad - kurta küll ei saa. Samas on see ainult hetkeline seis nagu piima hind, mis korra hüppab üles ja siis kirjutatakse veel kaks aastat hiljem, et piimameestel on superajad," muigab 2021. aasta põllumees.

Topi talu vanaperemees Aldo Vaan on lautade vahel toimetamas, kui külalisi kohtab. Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete väljasõidu üheks eesmärgiks oli vaadata, kuidas piirkonna edumeelne mahelihaveisekasvatus sujub. Noorperemees, Andres Vaan lisandub külaliste hulka väikese viivitusega, just äsja on ta tulnud koos Põllumeeste Ühistu Kevili agronoomi Meelis Värnikuga põllult, kus käidi talivilja olukorda ja kevadise liigvee kahjusid hindamas. Värniku sõnul on liigvesi osadele põldudele liiga teinud, aga midagi hullu pole. Eesti talivilja põldudele on veel vara hinnangut anda, piirkonniti on seis erinev ja osaliselt pole veel lumigi täitsa ära sulanud.
Vaata pikemalt EPKK kodulehelt.

Autor: Juuli Nemvalts (EPKK)

Siim Tiidemann: Kes soovib valget kulda?

Eesti piimatootmisel on tulevikku, sest järjest enam peab mõtlema toidujulgeolekule. Tootmissisendite järsk hinnatõus ja tööjõu nappus sunnib tootjaid targemalt majandama. Ka kaubandusel ja uutel turgudel on piimanduses järjest suurem roll - nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorumil Maaeluministeeriumi asekantsler​ Siim Tiidemann.
​
Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler​ Siim Tiidemann tõdes Piimafoorumil, et Covid-pandeemia mõju toidu tarneahelale on jätnud oma jälje. "Pudelikaelaks oli teatud sisendite, eelkõige tööjõu, kättesaadavus. Ka oldi sunnitud tehaseid ajutiselt sulgema. Transport ja logistika ei toiminud nii nagu tavapäraselt. Muutusi oli nii turgudel kui ka tarbija harjumustes," selgitas Tiidemann.

Praegu on selgelt turul toimuvat mõjutamas Ukraina-Venemaa sõda. "Oleme taas väärtustamas isevarustatust, sest toit on osa julgeolekust ja toidu toomine on elutähtis teenus​.
Oluline on nii riiklik kui kodanike endi toiduvaru. Sõda on tugevalt mõjutanud ka tootmissisendite hindu, seda just imporditava sööda,
näiteks mais ja õlikoogid, osas ning ka väetiste osas on turul hinnakasv juba mitmekordne võrreldes aastataguste hindadega," rääkis asekantsler. Ta lisas, et laiemas vaates toob teravilja, ja
üldse toidu hinnatõus koos energiakriisiga, kaasa mure globaalse toiduga kindlustatuse osas.

Kaubandusel on samuti roll meie toidujulgeolekus - siin on mõttekohaks isolatsionism versus vabakaubandus​.
Roheleppe puhul on arutelukohaks mitte niivõrd selle vajalikkus, selles ei kahtle keegi, et see on oluline, vaid sellele ülemineku ajakava.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Joosep Tootsi Fond toetab Ukraina üliõpilase õpinguid

SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fondi nõukogu otsustas
19. aprillil toimunud koosolekul, et fond saab praeguseks eraannetajatelt ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juubelifondi laekunud vahendeid kasutades toetada ühe Ukraina magistrandi või doktorandi õpinguid maaülikoolis eeloleva aasta jooksul.

"Pean väga oluliseks, et toetaksime praeguses väga keerulises olukorras Ukraina inimesi erinevaid võimalusi kasutades. Suur tänu kõikidele põllumajanduskoja liikmetele ja koostööpartneritele, kes panustasid koja 25. aastapäeva puhul Joosep Tootsi fondi, mis on andnud fondile omakorda võimaluse toetada ühe Ukraina üliõpilase õpingute jätkamist Eesti Maaülikoolis. Ukraina üliõpilaste toetuseks on sellel kevadel annetusi teinud ka mitmed eraannetajad ning annetused on jätkuvalt väga teretulnud," ütles SA EMÜ Joosep Tootsi Fondi nõukogu esimees Roomet Sõrmus.

Eesti Maaülikooli Ukraina stipendiumiga toetatakse maaülikooli õppiva asuvate Ukrainast pärit magistri- või doktorantuuri üliõpilaste õpinguid ning aidatakse kaasa nende haridus- ja teadusteekonna sujuvale jätkumisele. Annetused on jätkuvalt väga oodatud! SA EMÜ Joosep Tootsi Fondi arveldusarve numbrid on EE637700771000812666 (LHV) ja EE321010220063859013 (SEB), märksõna "Ukraina".

Fondi tehtud annetused on tulumaksusoodustusega, mis tähendab, et eraisik saab annetuse deklareerida oma tuludeklaratsioonis; juriidilisele isikule on annetus maksuvaba.

Koja konverentsid ja seminarid

21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
26.04 - EPKK infopäev "Põllumajandusloomade aretus: lihaveisekasvatus"
28.04 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis *
(KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele
piimatootmises"
03.06 - EPKK Ärifoorum 2022
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele
piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates
lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade uudiskirjast