Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 22. märts 2022 (2022-03-23 08:29:46)
 

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri



Põllumajanduskoja ettepanekud põllumajandussektori kriisi leevendamiseks

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on viimaste nädalate jooksul aktiivselt osalenud erinevatel aruteludel, mis puudutavad Venemaa poolt Ukrainasse tehtud sõjalise sissetungi mõjusid Eesti põllumajandus- ja toidusektorile. Praeguseks on üsna kindel, et meie toidutootjad seisavad silmitsi üsna pretsedenditu väljakutsega, et tulla toime hüppeliselt kasvanud tootmiskulude ja tootmissisendite tarneraskustega. Praeguses olukorras tuleb mõista, et üksikutel meetmetel võib olukorra leevendamiseks olla küll piiratud mõju, kuid erinevate meetmete koosmõju suudaks siiski pakkuda vajalikku leevendust kumulatiivse kulukasvuga toimetulemiseks.

Põllumajanduskoja viis ettepanekut:

1) Kütuse kiiret hinnatõusu aitaks mõnevõrra leevendada
kütuse aktsiiside langetamine. Koja hinnangul tuleks põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetada praeguselt 100 eurolt ELi poolt lubatud minimaalsele tasemele 21 eurot 1000 l kohta. See leevendaks sektori olukorda ca 5-6 miljoni euro võrra aastas. Koda toetab ka tavalise diiselkütuse aktsiisi langetamist EL minimaalsele tasemele, sest diiselkütuse hind mõjutab otseselt kõikide kaupade, sh toiduainete hinda.

2) Koja hinnangul on väga tähtis riikliku programmi käivitamine põllumajandustootjatele
soodsate käibekapitalilaenude võimaldamiseks, et ettevõtted suudaksid kiiresti kasvanud kulusid täiendavalt finantseerida. Põllumajanduse tootmistsüklid on pikad, mistõttu tekivad põllumajandusettevõtetel väga tõenäoliselt tõsised probleemid kordades kasvanud kulude finantseerimisel.

3) Euroopa Komisjoni tegi 21. märtsil ettepaneku anda põllumajanduse otsetoetuste vähendamise arvelt raskustes sektoritele 500 miljoni euro ulatuses kriisiabi, millele liikmesriigid saavad omalt poolt lisada kokku üks miljard eurot. Eestile on abipaketist kavas eraldada 2,5 miljonit eurot. Koja hinnangul peab valitsus
ELi poolt antavat kriisiabi maksimaalses võimalikus mahus riigieelarvest kaasfinantseerima, kuid isegi sel juhul on

abi suurus vaid 7,5 miljonit eurot, mis on kaugelt ebapiisav praeguse kriisi mõjude leevendamiseks. Koda leiab, et kodumaise toidutootmise toetamiseks on vaja leida lisavahendeid väljaspool antud meedet.

4) Keskmises ja pikemas perspektiivis tuleb suurendada investeeringuid kodumaiste bioressursside tootmisesse ja väärindamisse. Selleks tuleb muuhulgas
suurendada ÜPP strateegiakava 2023-2027 Eesti poolset kaasrahastamist vähemalt 75 miljoni euro võrra (15 milj EUR/a). See on vajalik nii keskkonnainvesteeringute kui teiste keskkonnakohustuste täitmiseks.

5) Toidutööstuste olukorra leevendamiseks on vaja leida lahendused
gaasi- ja elektrikulude kiire kasvu leevendamiseks. Tõsiselt tuleb kaaluda ka toiduainete käibemaksu langetamist, et leevendada toidutarbijate kiiresti kasvavaid kulutusi toidule.

Sõda Ukrainas paneb mõtlema Eesti toidujulgeolekule

Viimaste aastate mitu suurt kriisi paneb üha tõsisemalt mõtlema toidujulgeolekule. 2020. aasta kevadel Euroopasse jõudnud koroonakriis tekitas nii tarneahelates kui töökorralduses parajat segadust, millega tuldi kokkuvõttes suhteliselt hästi toime. Venemaa sissetung Ukrainasse on aga paljud harjumuspärased tarneahelad uuesti väga korralikult sassi löönud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus analüüsib, kui hästi oleme Eestis kindlustatud põhitoiduainetega ja millised riskid on praeguses kriisis.

Eesti toidutootmise võime oma inimeste varustamisel on üldkokkuvõttes pigem hea, aga kahjuks mitte kõikides valdkondades. Sõltuvalt aastast ja ilmast toodetakse Eestis kohalikust tarbimisest 2-3 korda rohkem teravilja. Enne ELiga liitumist ei suutnud Eesti teraviljaga isevarustatust tagada, aga alates 2005. aastast oleme olnud teravilja netoeksportija. Kõige kiirem on olnud areng nisu tootmises. Rukki osas on ette tulnud aastaid, mil oma viljast leiva küpsetamiseks pole piisanud.

Ka rapsi puhul on sisemaine tarbimine üldiselt olnud kohaliku tootmisega tagatud. Möödunud aastal toodeti Eestis rapsi 1,4 korda siseturu vajadusest rohkem. Samuti on olukord hea tugevalt ekspordile orienteeritud piimasektoris, kus isevarustatuse tase on püsinud üle 160%.
Paraku on oluliselt kehvem olukord lihasektoris, kus suudame toota vaid ca 80% vajalikust. Lihatootmine kasvas kuni 2015. aastani, kuid sigade Aafrika katku tõttu hävis ca veerand Eesti seakasvatusest. Sealiha moodustab üle poole liha tarbimisest, kuid kodumaise sealihaga varustamise tase on alla 85%. Tarbimismahult teisel kohal oleva linnuliha toomine on viimase 20 aasta jooksul küll jõudsalt arenenud, aga Eestis suudetakse toota vaid 62% vajalikust linnulihast. Tähtsuselt kolmandal kohal oleva veise liha osas oleme üsna lähedal isevarustatuse tasemele. Munade tarbimine on paarikümne aasta võrdluses kasvanud, kuid kohalik tootmine teinud vähikäiku. Kokkuvõttes suudavad Eesti munatootjad katta umbes poole koduturu vajadusest.

Murelikuks teeb olukord aianduses. Möödunud aastal toodeti Eestis elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit. Köögivilja toodang oli viimati nii väike 2004. aastal. Kartuli toodang on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud ja kartuli isevarustatuse tase on langenud 59% peale. Eesti aiandustootjad suutsid möödunud aastal katta 41% Eesti värske köögivilja ning ainult 6,8% puuvilja ja marjade vajadusest.

Toidujulgeolek ei tähenda siiski pelgalt seda, kas suudame koguseliselt kodumaise toiduga katta Eesti inimeste tarbimise. Toidujulgeoleku mõiste on oluliselt mitmekihilisem. Lisaks varustuskindlusele on tähtis ka toidu taskukohasus, selle kvaliteet ja ohutus, toidu tootmiseks vajalikud looduslikud tingimused ning toidusüsteemi vastupanuvõime nende muutumisele.

Tunamullu olid Eestis toiduhinnad 96% ELi keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82% ELi keskmisest. Seega olid toidu hinnad meie jaoks juba enne hinnašokki suhteliselt kallid. Statistikaameti andmeil kulub toidule Eestis 21% pere väljaminekutest, mis on ELI riikide hulgas üks kõrgemaid näitajaid. Maailmapanga andmetel on Eestis ligi 8% inimestel suuri või mõõdukaid probleeme toiduga kindlustatuse osas. Praeguses olukorras paratamatuna tunduv toiduainete hinnatõus süvendab neid probleeme ilmselt veelgi.Nii koroonapandeemia kui praeguse sõja ajal oleme üha paremini aga mõistnud, kui haavatav võib meie toidutootmine olla. Meie põllumajandus ja toidutootmine sõltub suurel määral imporditavatest ressurssidest. Tootmiseks on vajalikud diiselkütus, väetised, taimekaitsevahendid, gaas, pakendid, loomasöödad, tööjõud jne. Nt meie põllumajanduses kasutatavatest mineraalväetistest kaks kolmandikku on tulnud Venemaalt. Oleme Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest importinud arvestatava osa loomasöödaks vajalikest õlikookidest ja maisist. Eestis on õnneks olemas kaks rapsitehast, mille koguvõimsus suudab katta Eesti siseturu rapsikoogi vajaduse. Erinevate tootmissisendite osas oleme seega vähemal või rohkem määral sõltuvad välismaailmast. Lahenduseks on riskide hajutamine, et tootmine ei sõltuks liialt suurel määral ühest tarnijast. Täielikku kapseldumist me ju ette ei kujuta.

Teisalt on praeguse sõja valguses oluline nii põllumajanduses kui laiemalt kogu majanduses suurendada investeeringuid kohalike ressursside kasutamisse, taastuvenergeetikasse ja ringmajandusel põhinevatesse lahendustesse, et vähendada Eesti välissõltuvust kolmandate riikide energiast, toorainetest ja väetisest. Põllumajandussektor pakub siin mitmeid võimalusi. Näiteks biogaasi tootmise laiendamine või loomakasvatuse potentsiaali parem ärakasutamine olukorras, kus kaubanduspiirangud Venemaaga tekitavad suure väetiste puudujäägi. Põllumajandustootjad on aga aktiivselt otsimas lahendusi, et uue olukorraga kohaneda ja jätkuvalt täita oma igapäevaselt tähtsat rolli EEsti toidujulgeoleku kindlustamisel.

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse peavad paljud Euroopa põllumajandustootjad leidma Venemaa ja Valgevene väetistele alternatiivsed tarnijad. Maailmas toodeti USA geoloogia uuringute keskuse hinnangul 2021. aastal kokku 46 miljonit tonni kaaliumit, millest kõige suurem osa toodeti Kanadas (14 milj t), Venemaal (9 milj t) ja Valgevenes (8 milj t). Allikas: USGS Mineral commodity summaries 2022

Kevadega saabuvad rändlinnud teevad põldudele suurt kahju

Kevade algusega on Eestis piirkondi, eriti Lääne pool, kus rändlinnud suurte parvedena on juba kohal. Ühelt poolt on see suur rõõm kevade saabumisest, kuid teeb põllumeestele igal aastal järjest suuremat muret, sest haritud põldudest ülelendavad linnud peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita.

"Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud - seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
Riina Maruštšak.

"Kui eelmisel aastal oli viies maakonnas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise kava raames piiratud tingimustes lubatud ka lindude letaalne heidutus, siis tänavu seda võimalust enam pole, sest keskkonnaametnikud, looduskaitsjad ja põllumehed pole omavahel kokkulepet saavutanud. Praegu on käimas arutelud haneliste heidutuse uuringumetoodika osas, et Keskkonnaameti eestvedamisel läbi viia pikaajaline uuring, mille eesmärk on leida kõige tõhusam ja kuluefektiivsem heidutusviis," selgitas Maruštšak.

"Tõesti on käes see aeg, kus peame oma taliviljapõldudel tegelema rändlindude heidutusega," tõdes Saaremaa Põllumeeste liidu juht
Tõnu Post. "Põllumehed loodavad, et kohalikud elanikud mõistavad meie pingutusi tulevase viljasaagi kaitsmiseks, palun ärge ehmuge, kui põllumehed ennetavad hanekahjusid," jätkas ta.

Kuna lindude letaalne heidutus lubatud ei ole, siis Posti sõnul nõuab rändlindude heidutus praegusel niigi keerulisel ajal Eesti põllumeestelt lisapingutust. On vaja lisakütust, et põldude vahel ringi sõita, aga kütuse hinnad on kiiresti kasvanud. Tuleb kaasata tööjõudu, kes põldude vahel ringi sõidavad, tuleb muretseda paukpadruneid või lasereid, need viimased aga Posti sõnul ilusate ilmadega ei toimi.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

22.03 - EPKK infopäev "Märgistamise nõuded värske puu- ja köögivilja turustamisel"
23.03 - EPKK infopäev "M 4.3.2 Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid"
24.03 - EPKK infopäev "Põllumajandusplasti jäätmete nõuetekohane käitlemine"
28.03 - LIFE CleanEST projekti põllumajanduse seminar
29.03 - EPKK infopäev "Meede 12.2 - Natura 2000 erametsamaa toetus"
31.03 - EPKK infopäev "Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika arengud"
06.04 - EPKK infopäev "Põllumajandus 4.0"
07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022 "Rahvusvaheline kaubandus"
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
12.04 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
21.04 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskirja teade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.