Aiandus.ee

Statistikaamet tõi sellel nädalal välja murettekitava trendi, mille kohaselt eelmise aasta lõpu seisuga vähenes Eestis kõigi põllumajandusloomade arv. Olukorda loomakasvatussektoris ja sealihaturul analüüsib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, nendest piimalehmi 83 600. Sigade arv oli aastalõpu seisuga 308 100, lammaste-kitsede arv 68 800 ja kodulindude arv 2,1 miljonit.

Veiste arv vähenes Statistikaameti andmetel 2020. aastaga võrreldes 1%, sigade arv 3%, lammaste-kitsede arv 5% ja lindude arv 2% võrra. Piimalehmasid oli samuti umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele - 83 600 piimalehmani.

Kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris. Energiaturu kriis on tähelepanu keskpunkti tõusnud viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal kasvasid energia ja kütuse kulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30% (sh elektrikulu suurenes 34%). Väetiste kulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud loomakasvatuses on aastaga tõusnud 22%.

Sealihaturul jätkuvalt keeruline

Lisaks kulude olulisele kasvule paistavad osad loomakasvatussektorid silma ka erakordselt ebasoodsa turuolukorra pärast. Lihatootmise suurimaks valdkonnaks on sealihatootmine, mis moodustas möödunud aastal toodetud lihast 55%. Aastaga on Eesti sealihatoodang vähenenud 2%, seda vaatamata asjaolule, et suudame kodumaise sealihaga katta vaid umbes 85% siseriiklikust tarbimisest.

Kuigi söödavilja hinnad on tõusnud kõrgustesse, siis sealiha nn vabaturu kokkuostuhind on juba viimased pool aastat olnud umbeskolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest. See ongi kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud. Kahjuks pole meie seakasvatajate hinda kujundavalt Saksamaa börsilt häid uudiseid tulnud. Sealiha kokkuostuhind püsis ka viimasel nädalal väga madalal tasemel 1,20 eurot/kg. Selline hinnatase on turul olnud sisuliselt juba möödunud aasta augustist alates.

Kuna probleem on laiem Eesti seakasvatusest, siis üha häälekamalt arutatakse küsimust ka Euroopa Liidu tasandil. Nii nõudis näiteks Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni juht Norbert Lins Euroopa Komisjonilt sekkumist ja leevendusmeetmeid seakasvatussektorile. Arutelu all on võimalus rakendada sealihasektoris eraladustamise võimalust, mis annaks võimaluse üleliigse sealiha ladustamiseks ning parema turutasakaalu saavutamiseks. Eestis pole seda meedet üldiselt kasutatud, kuid eraladustamise rakendamine suuremates riikides mõjutaks positiivselt ka meie tootjaid.

Üha suureneva surve alla on sealihaturg ja hinnad sattunud mitmetes Euroopa Liidu riikides, mis on tähendanud sigade kokkuostuhinna langust. Erandiks on Hispaania ja Prantsusmaa, kus hinnad on püsinud muutumatuna. Ühe põhjusena nähakse COVID viiruse omikroni tüve laialdast levikut, mis põhjustab ebakindlust ja piiriüleseid probleeme. Viiruse levik on viinud lihatööstuste ja tapamajade töötajate haigestumiseni ja tekitanud tööjõupuuduse. Paraku on ka sigade Aafrika katk jõudnud juba Itaaliasse, mis tekitab paratamatult sealihaturul ja sealihaga kauplemisel uusi piiranguid ja probleeme.

Eesti valitsus on otsustanud meie seakasvatust erakorraliselt toetada. Toetuste väljamaksmisega alustatid 24. jaanuaril ja sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. See toob kindlasti mõningast leevendust, kuid praeguses olukorras vajab seakasvatus hädasti hinnatõusu, et tootmine saaks jätkusuutlik olla. Osad seakasvatajad on juba kriisile kahjuks alla vandunud. Nii tuli teade, et seakasvatusega teeb lõpparve tuntud seakasvataja Haameri talu Põlvamaal.
Tarbijatena saame kodumaise seakasvatuse olukorra leevendamiseks oma panuse anda kodumaist sealiha eelistades, kuigi ahvatlus odavama importliha järele haarata võib praeguse pöörase üldiselt kiire hinnatõusu olukorras olla suur.

Eesti paistab silma taimekaitsevahendite säästliku kasutamise poolest

Eesti toit paistab väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti EFSA objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid.

Euroopa Liidu strateegias "Talust taldrikule" on üheks eesmärgiks võetud 2030. aastaks 50% vähendada ohtlike taimekaitsevahendite kasutamist põllumajanduses. Eesti seisukohalt on oluline, et eesmärkide seadmisel võetaks arvesse ka liikmesriikide seniseid tasemeid.

Eurostati viimaste 2019. andmete järgi on Eesti euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Näiteks võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. Need on riigid, kust siia imporditud toit tihti pärineb.

Kui võrrelda Eestiga sarnase suurusega riike, siis nt Hollandis turustati 2019. aastal taimekaitsevahendeid toimeaine koguste järgi 5,16 kg/ha, Taanis oli vastav näitaja 1,02 kg/ha ja Eestis 0,75 kg/ha. Eesti näitaja on selles võrdluses pisut parem ka võrreldes meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, kuigi kõigi kolme Balti riigi taimekaitsevahendite kasutuskoormus kuulub Euroopa Liidu väiksemate hulka.

Eesti põllumehed kasutavad integreeritud taimekaitse võtteid, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöörab põllumeeste teadlikkuse suurendamiseks sellel kevadel integreeritud taimekaitsele veelgi enam tähelepanu. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutus haiguste või kahjurite tõrjeks on viimane võimalus ja seda rakendatakse vaid siis, kui on saagi päästmiseks vältimatult vajalik.

Säästva taimekaitse edukuse vahetu indikaator on mesilased. Viimastel aastatel pole Eestis teadaolevalt ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest taimekasvatajate jaoks on koostöö loodusega ja tolmeldajate tervis tähtsad. Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane leib.

EFSA pestitsiidijääkide viimase aruande kohaselt sisaldas Eesti päritolu toiduainetest pestitsiidijääke üle piirnormi 0,8% proovidest ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele. Euroopa Liidu päritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samas kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%.

2020. aastal loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit vastab nõuetele. 2020. aastal läbi viidud loomse toidu seire tulemuste põhjal leiti piirnormi ületusi vaid 0,12% proovidest.

Loe säästva taimekaitse kohta põhjalikult EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

Allikas: EPKK uudiskiri

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist