Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Tonga vulkaanipurske rõhulaine jättis jälje ka teadlaste mõõteseadmetesse (2022-01-18 08:25:33)


Tonga vulkaanipurse SMEAR mõõtemasti andmetes. Foto: SMEAR Estonia


Maakera teisel poolel asuva Tonga saarestiku läheduses toimunud veealuse vulkaanupurske lööklaine jättis Eesti Maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse Tartumaal Järvseljal selge jälje.

Rõhulained märgati üle maailma. Eestis registreeriti rõhulaine 15. jaanuari õhtul kella 20 ja 21.10 vahemikus, rääkis maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe. SMEAR Estonia mõõtejaam, kus mõõdetakse lisaks metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastikmõjudele ning süsinikudünaamikale veel ka mitmeid meteoroloogilisi tunnuseid. Muu hulgas ka õhurõhku, mistõttu ei jäänud ka Tonga vulkaanipurse jaamas registreerimata.

"SMEAR Estonia jaama eelis on et mõõdame atmosfääritunnused kõrge sagedusega - 10 hertsiga ehk kümme korda sekundis, mis ei ole tavaline meteojaama rõhuanduri sagedus," lausus professor Noe. Jaama selline seadistus annab tema sõnul hea võimaluse purske analüüsimiseks.

Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on üle kaetud (overlaid) suurema lainega, selgitas Noe.

Inimene ei ole antud sagedusega heli võimeline kuulma. Joonisel on näha peamiselt kaks lainepikkust (lilla ja rohelise värviga markerid), mis tähendab, et kui oleksime võimelised sellise helisagedusega pauku või plahvatust kuulma, oleksime kuulnud vähemalt kolme pauku kõrgema helisagedusega ja pärast veel mõned paugud madalama helisagedusega. "Füüsikas on see fenomen tuntud "Doppler-effektina", kus meie poole liikuv laine kõrgendab rõhku ehk heli ja kui ta möödas on, on heli taas madalam."

Plahvatuse kuulmiseks tuleb registreeritud heliandmeid töödelda (re-sampling), et heli jääks meie kõrvadele kuuldavasse sagedusvahemikku.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.