Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Valitsus kinnitas kolme maastikukaitseala ja kahe looduskaitseala uuendatud eeskirjad (2022-01-17 08:36:42)

Porkuni , Vanaõue ja Narva jõe maastikukaitseala ning Tilga ja Kirmsi looduskaitseala said valitsuse otsusel uue kaitsekorra ja piirid.

Porkuni maastikukaitseala laieneb ja saab uue kaitse-eeskirja. Muudatused on vajalikud, et suurendada kaitse all olevate laane- ja salumetsade hulka.

Kaitseala suuremad järved ja Assamalla karstiala asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvas Porkuni loodusalas, kogu loodusala jääb kaitsealale.

Osa kaitseala elemente on kaitse all juba 1959. aastast. Looduse üksikobjektina on eraldi kaitse all Liivamägi ja Jaanitulemägi. Pinnavorme ohustab maavarade kaevandamine ning mitmesugused arendus- ja ehitustegevused. Kaitsealal asub ligikaudu kolmemeetrise ümbermõõduga Porkuni mänd ning ja Porkuni paemurd. Lisaks asub kaitsealal Porkuni järve saarele 19. sajandil rajatud mõis ja park ning ligikaudu sada hektarit poollooduslikke kooslusi.

Maastikukaitseala uus kaitse-eeskiri võimaldab mõnedes metsatüüpides teatavat liiki raieid. Ehitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks.

Porkuni maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Assamalla, Järvajõe, Koplitaguse, Lemmküla, Piisupi, Porkuni ja Võhmetu külas ning Väike-Maarja vallas Kännukülas.

Tilga looduskaitsealale liidetakse lähedal paiknev ning sarnast kaitsekorda nõudev Prassi hoiuala. Siin kaitstakse Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestavat Tilga männikut ja sealseid metsakooslusi ning Prassi jäänukjärve. Kaitsealal kasvavad või elutsevad sellised kaitsealused liigid, nagu näiteks kiil, sookäpp, roomav öövilge, sookurg, kanakull ja sarvikpütt.

Tilga looduskaitseala pindala on 103,2 ha, millest 34 ha asub eramaal ja 62,5 ha riigimaal. Kaitseala maa-ala tsoneeritakse kahte sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse. Piiri korrigeerimisel jääb kaitse alt välja 3,8 ha ja lisandub 5,1 ha. Kaitsekord muutub rangemaks 3,9 ha eramaal. Kaitsekorraga kehtestatakse varasema hoiuala alale sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks keelatakse metsaraie. Samuti muutuvad rangemaks raiepiirangud piiranguvööndis.

Tilga looduskaitseala asub Hiiumaal Harju, Kõmmusselja, Prassi ja Tilga külas.

Kirmsi looduskaitsealale liidetakse Kirmsi hoiuala, Kirmsi variala ja laanemetsade ning II kategooria liikide kollase kiviriku ja soohiilaka kasvukohad.

Kirmsi hoiuala territoorium on olnud kaitse all alates 2005. aastast. Kirmsi hoiuala pindala on 219,8 ha, uute alade liitmisega suureneb kaitseala pindala 63,2 ha võrra ehk 283 hektarile, millest on riigimaad 262 ha ja eramaad 21 ha. Kogu kaitseala tsoneeritakse ühte sihtkaitsevööndisse. Senise kaitsekorraga võrreldes muutub kaitsekord rangemaks, keelatakse metsaraie, v.a metsakoosluse kujundamine looduslikkuse suurendamiseks ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

Kirmsi looduskaitseala asub Põlvamaal Räpina vallas Kirmsi, Rahumäe ja Kassilaane külas.

Narva jõe kanjonimaastikukaitseala saab kaasajastatud kaitsekorra ja uued piirid.

Kaitsealal säilitatakse ja tutvustatakse alamordoviitsiumi lubjakivisse lõikunud Narva jõe kanjoni esinduslikumat osa ja joaastanguid.

Kaitseala kuulub tervenisti ühte piiranguvööndisse. Pärast korrigeerimist on kaitseala pindala 14,4 ha, suurenedes 0,5 ha võrra.

Kaitsekorra muudatuse järel ei vaja rahvaürituste korraldamine enam kaitseala valitseja nõusolekut ning eeskirjast on kaotatud metsa majandamist puudutavad sätted, sest alal ei ole metsamaad. Vajaliku tegevusena on lisatud kanjoni põhjalt puu- ja põõsarinde eemaldamine.

Narva jõe kanjoni maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas ja Narva jõe alal, mis on riigile kuuluv avalik veekogu.

Navesti maastikukaitseala nimetatakse kohanimenõukogu ettepanekul ümber Vanaõue maastikukaitsealaks.

Ala on kaitse all alates 1990. aastast. Kaitseala eesmärk on hoida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Vanaõue luiteid ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule. Samuti kaitstakse siin II kaitsekategooria liike kanakulli, metsist ja kevad-ristmadarat.

Kaitse-eeskirja uuendamisega on kaitsekord kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning kaitseala piir vastavuses uuenenud kaardimaterjaliga. Vanaõue maastikukaitseala pindala on 169,7 ha, ala suureneb piiride korrigeerimise tulemusel 0,9 ha võrra. Kaitseala pindalast moodustab riigimaa 113,8 ha ja eramaa 55,9 ha. Kaitseala on tsoneeritud kahte piiranguvööndisse.
Kaitsealal kehtivad piirangud raie ajale ja viisile.

Vanaõue maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külas.

Muudatused olid osa kaitse-eeskirjade uuendamisest, millega Keskkonnaministeerium on tegelnud juba mitu aastat. Eeskirju on vaja üle vaadata, sest loodus ei püsi paigal, vaid muutub. Samas on paljud kaitsealad moodustatud väga ammu, isegi eelmise riigikorra ajal. Lisaks peavad kõik kaitse-eeskirjad olema 1. maiks 2023 viidud kooskõlla looduskaitseseadusega. Meil on 406 kaitseala, uuendada on vaja neist veel 42 eeskirjad.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.