Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
RMK taastab tänavu rohkem kui 3000 hektarit soid (2021-12-17 08:21:03)


Sood on elupaigaks paljudele haruldastele liikidele, näiteks
kollakale sõrmkäpale. Foto: Ants Animägi

Rabas turbasel pinnal kasvab taim, kes saab toidulisa putukaid
süües. Pildil on pikalehine huulhein. Foto: Ants Animägi

Taastamistööde tulemusel kujunevad kuivendatud maadest ja endistest turbakaevandusaladest taas sood.

"Taastame soid, sest sood on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale. Sood tagavad stabiilse veevaru ja -kvaliteedi ning vähendavad maastiku tuleohtlikkust. Lisaks on sood ühed maismaa kõige efektiivsemad süsinikku talletavad ökosüsteemid, kuid seda ainult nii kaua, kuni nad on veega küllastunud," selgitas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv taastamistööde olulisust.

Tänavu jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba kaevandusalal - kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad Kikepera looduskaitsealal - Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha). Juba mullu said taastamistööd valmis Kikepera rabas Soomaa rahvuspargis ning tänavu valminud töid saab pidada ajaloolise Kikepera raba taastamistööde jätkuks.

"Maastiku tasemel on tegu mastaapse ettevõtmisega, kus kuivenduse mõju on vähendatud kunagise suure Kikepera soostiku veel säilinud kõige väärtuslikemates ja esinduslikemates osades," tõdes RMK looduskaitsetööde juht Priit Voolaid. Tema sõnul on Maa-ameti 1950. aastate kaardilt näha, kui suur soomassiiv seal tollal laius ning on aimata, kui märg see piirkond oli.

Voolaiu sõnul tähendavadki taastamistööd seda, et pööratakse tagasi see, mida inimene kunagi on rabade kuivendamiseks teinud -suletakse kraavid, et vesi kuivemaks muudetud aladel tõuseks maapinna lähedale. Tööde eesmärk ei ole ennistada täpselt kunagist olukorda, vaid luua tingimused soo edasiseks arenguks.

Üksikutel juhtudel on soode taastamisel vajalik raiuda ka kuivenduse tagajärjel sinna kasvanud tihedat metsa. Puud kasutavad suvel kasvuks palju vett ja takistavad valguse jõudmist maapinnale, kuid lagesoo elupaigad vajavad taastumiseks kõrget veetaset ja valgust.

Endistel turbakaevandusaladel on taastumise kiirendamiseks laotatud ka turbasammalt - sel aastal tehti seda Võrumaal asuvas Ess-soos, eelmisel aastal aga Pärnumaal Maima jääksoos.

Ess-soo on ka üks suurimaid soid, kus taastamistööd tänavu lõpule jõudsid, kokku 158 hektaril.

Taastamistööd saavad sel aastal lõpule veel näiteks Võrumaal Keretü rabas (491 ha), Pärnumaal Rongu rabas (333 ha), Paadrema madalsoos (225 ha) ning Ida-Virumaal Selisoo idaservas (171 ha).

"Ega nüüd ole suurt muud teha, kui jälgida, kuidas loodus taastatud aladel oma tööd teeb. Samuti jälgime teadlaste abiga erinevates taastatud jääksoodes, näiteks Ess-soos, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veerežiimi taastamisel kõige tulemuslikumad," rääkis Voolaid.

Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.

Taastatud sooelupaigad 2021. aastal

Kaitseala, maakond

Objekti nimi

Pindala, ha

Avaste looduskaitseala, Pärnu- ja Raplamaa

Avaste soo

133

Kikepera looduskaitseala, Pärnumaa

Kauni raba taastamine

584

Ess-soo maastikukaitseala, Võrumaa

Ess-soo taastamisala

158

Paadrema looduskaitseala, Pärnumaa

Paadrema madalsoo

225

Kikepera looduskaitseala; Soomaa rahvuspark, Pärnumaa

Saessaare raba

1095

Valgamaa

Priipalu jääksoo

28

Alutaguse rahvuspark; Selisoo looduskaitseala, Ida-Virumaa

Selisoo idaserv

171

Keretü looduskaitseala, Võrumaa

Keretü raba

491

Jäärja hoiuala; Sookuninga looduskaitseala, Pärnumaa

Rongu raba

333

3217

 

Allikas: RMK pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.