Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 1. detsember 2021 (2021-12-02 08:35:41)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

1. detsember 2021

Riigikogu rahanduskomisjon arutab maa hindamise ja maamaksuseaduse muudatusi

Riigikogu rahanduskomisjon arutab 7. detsembril huvirühmadega maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406 SE ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnõu kohaselt viiakse järgmine maa korraline hindamine läbi 2022. aastal. Muudatused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on saatnud rahanduskomisjonile arvamuse eelnõu 406 SE kohta (
arvamused on leitavad siin). Koja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu ning pidurdada maamaksu suurt ja kiiret tõusu. Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas, leitakse rahanduskomisjonile saadetud kirjas.

Maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse küll ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid arvestades põllumaa väärtuse umbes 11-kordset ja metsamaa umbes 5-kordset kasvu viimase paarikümne aasta jooksul, mõjutaks maamaksu järsk tõus meie põllumajandustootjaid ja metsaomanikke liiga teravalt.

Koda toetab maamaksu summa aastasele tõusule piirmäära seadmist. Eelnõu koostamise käigus piirmääraks pakutud 10% aastas tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks peaaegu kahekordistuda. Viimase aasta jooksul on paljude tootmissisendite hinnad teinud hüppelise tõusu, mistõttu suhtume suure ettevaatlikkusega igasse lisakulusse. Praeguses olukorras peame mõistlikuks, et üldise tootmiskulude kiire kasvu pidurdamiseks peaks maamaksu tõstmisel olema veelgi pikem üleminekuaeg ning iga-aastane maksusumma suurenemine ei tohiks ületada 5-7%.

Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku kehtestada maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks 0,5%, kuid seejuures tunnistatakse eelnõu seletuskirjas, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, Põllumajanduskoda palub Riigikogul tõsiselt kaaluda põllumajandusmaa maksimaalse maksustamise määra langetamiseks tasakaalumäära 0,2% lähedale.
Loe täismahus artiklit EPKK kodulehel.



Põllumajanduse keskkonnahoid vajab tõhusamat toetust

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja tõi 24. novembril toimunud ÜPP strateegiakava 2023-2027 juhtkomisjoni istungil välja, et riik peaks põllumajanduse rohe-eesmärkide saavutamiseks maaelupoliitika kaasrahastamise määra suurendama. Praegu napib kavas vahendeid põllumajanduse keskkonnahoiu vajalikus mahus rahastamiseks.

Koja esindaja tunnustas Maaeluministeeriumit, et viimaste kuude jooksul on leitud strateegiakava meetmete vahel oluliselt parem tasakaal. Näiteks on varasema plaaniga võrreldes välja käidud oluliselt mõistlikum lahendus väiksemate ettevõtete toetamiseks looma- ja kultuuripõhiste seotud toetuste kaudu. Kojale teevad jätkuvalt siiski muret keskkonnameetmete madalad toetusmäärad ja keskkonnahoiuks oluliste invsteeringute eelarve suur vähenemine.

Talust taldrikule strateegias on võetud Euroopa Liidus ambitsioonikad eesmärgid vähendada põllumajanduses taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist ning soodustada elurikkust jättes üha rohkem põllumajandusmaast tootmisest välja. Põllumajandus peab panustama ka väga ambitsioonikatesse kliimaesmärkidesse.

Uues ÜPP strateegiakavas planeeritav sissetulekutoetuste langus, tingimuslikkuse nõuete karmistumine, keskkonnainvesteeringute eelarve vähenemine ja keskkonnasõbraliku majandamise meetme baastoetuse määra langus ei ole paraku kooskõlas põllumeestele ühiskonna poolt seatud ootustega. Eeldatakse, et põllumees peab väiksema toetusega suutma rohkem ära teha. Tänastes tingimustes võib see viia olukorrani, kus kasvavate tootmiskulude katmiseks tuleb tootmisintensiivsust suurendada.

Keskkonnasõbraliku majandamise meede (KSM) on üks peamisi taimekasvatajatele suunatud keskkonnameetmeid - tänavu rakendatakse KSM nõudeid ca poolel Eesti põllumajandusmaal (440 tuhat hektarit). Koja hinnangul on tähtis, et uuel perioodil jätkatakse laiapõhjalise keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga, mis aitab tootjatel täiendavaid keskkonnakohustusi võtta. Praeguses eelnõus välja pakutud toetuse baasmäära langus hetkel kehtivalt 50 eurolt 30 eurole hektari kohta seab ohtu meetme eduka rakendamise. KSM toetusmäär peab motiveerima tootjaid täiendavaid keskkonnakohustusi võtma. Oleme analüüsinud KSM baasnõuete täitmisega kaasnevat saamata jäänud tulu/lisakulu ning jõudnud järeldusele, praegune toetusmäär ei suuda seda katta.

Keskkonnasõbraliku majandamise meede pakub võimalust lisaks baaskohustustele võtta ka lisakohustusi. Maaeluministeerium on näiteks teinud ettepaneku, KSM baastoetuse baasmäära eelarve arvelt finantseerida kava, mille raames kompenseeritakse tootjate poolt võetav kohustus loobuda glüfosaadi kasutamisest terves ettevõttes. Sellise meetme rakendamine on vastuolus keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, sest selline lähenemine sisuliselt välistab otsekülvi tehnoloogia kasutamise. Glüfosaadi kasutamisest loobumine pole realistlik olukorras, kus üldtoimega umbrohutõrjevahendite turul puuduvad tõhusad alternatiivid.

Koja ettepanekul on strateegiakavasse säästliku taimekaitse soodustamiseks lisatud nn enesekontrolliplaani rakendamise lisameede. Selle kaudu on võimalik teadlikkuse tõusu kaudu suunata tootjaid vähendama taimekaitsevahendite kasutamist.
Loe täismahus artiklit EPKK kodulehel.

Arutelu: Kas glüfosaat võib aidata kaasa suurema bioloogilise mitmekesisuse saavutamisele?

Kas glüfosaat võib aidata kaasa suurema bioloogilise mitmekesisuse saavutamisele, arutleti 4. novembril toimunud Euractive veebiseminaril. Arutelu oli ajendatud asjaolust, et praegu kehtiv luba glüfosaadi kasutamiseks Euroopa Liidus kehtib 2022. aasta lõpuni ning käimas on selle loa uuendamise protsess. Seminari saab järgi vaadata siin.

Jätkusuutlik põllumajandus ning tasakaalustatud suhe keskkonna, põllumeeste ja tarbijate vahel on üha aktuaalsem arutelude teema. Bioloogiline mitmekesisus, mida mõjutavad ka põllumajandustavad ja tootmine on tihedalt antud teemaga seotud. Glüfosaat on umbrohutõrjevahendina kasutusel olnud 40 aastat ning selle mõju erinevatele organismidele on laialdaselt uuritud. Glüfosaadi ohutuse kohta keskkonnale ja inimesele on kõlanud palju kahtluseid. Toimunud arutelu teemaks oligi glüfosaadi roll bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel.

Muldade viljakuse tagab neis eksisteeriv bioloogiline mitmekesisus. Mulla tervise parandamisel peetakse tähtsaks loodushoidliku põllumajanduse võtete kasutamist. Sellise põlluharimise juurde kuulub mulla minimaalne häirimine (minimaalne harimine või kündmisest täielik loobumine), mulla püsiv kaetus kultuuridega ja otsekülv.

Mehhaaniline mullaharimine kündmise teel on siiani levinud umbrohutõrje meetod põllumajanduses. Selle negatiivseks küljeks on aga mulla struktuuri rikkumine, mikrobioloogilise tasakaalu häirimine mullas, süsinikukadu ning taimede kasvuks vajaliku vee aurustumine. Samuti on mullad, mida on selliselt haritud, üleujutuste puhul kergemini erodeeruvad.

Samas on üha rohkem levinud ka minimeeritud mullaharimine, mille käigus mulda ei künta. Selleks, et mullaelustiku tasakaalu mitte rikkuda, kasutatakse seejuures sageli laiatoimelist herbitsiidi, toimeainega glüfosaat, kuna paljude kaheaastaste umbrohuliikide puhul puuduvad alternatiivsed meetodid umbrohtude tõrjeks.

Glüfosaadi kasutamine Euroopa Liidus on lubatud kuni 15. detsembrini 2022.a. Käimas on protsess, et määrata kindlaks glüfosaadi heakskiidu võimalik pikendamine pärast 2022. aastat. Hiljuti andsid kaheksa suurema glüfosaaditootja poolt kogutud teadusartiklite kogumikule hinnangu glüfosaadi hindamisrühma liikmed neljast EL liikmesriigist (Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Ungari), kus hinnati glüfosaadi mõju keskkonnale. Riskide hindamiseks sobilikud teadusartiklid valiti välja viimase viie aasta jooksul avaldatud enam kui 12 000 teadusuuringu hulgast. Teadusuuringud käsitlesid mõjuhinnangut 50 liigile (imetajad, linnud, putukad kalad, mikroorganismid). Vaadeldi lisaks mullaelustikule ka mõju mulla struktuurile ja funktsioonile ning glüfosaadi mõju elupaikadele.

Raporti kohaselt ei ohusta glüfosaat inimest ega looduskeskkonda. Glüfosaat on ainuke laia toimespektriga herbitsiid ja sellele ei ole hetkel alternatiive. Leiti, et muld on väärtuslik maavara ning glüfosaadi vajaduspõhisel ning õigel kasutamisel on see oluliseks abivahendiks kestliku põllumajanduse saavutamisel. Loe täismahus artiklit EPKK kodulehel.


Koja konverentsid ja seminarid

02. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
03. detsember - Infopäev "Aiandustootmise sertifitseerimine"
07. detsember - Teraviljafoorum 2021
10. detsember - Infopäev "Kuidas edukalt osaleda toiduvaldkonna messil"
16. detsember - Infopäev "Loomatervisealased uued õigusaktid"
21. detsember - Infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.



Meie kontaktid:
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pärnu mnt 141 Tallinn 11314
www.epkk.ee
Telefon: 6009349
E-post: info@epkk.ee


Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.