Rehvid on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted ning neile kehtib tootjavastutus. Tootjavastutuse põhimõte tähendab, et tootja peab tagama tema turule lastud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Seega vastutab tootja ise või läbi tootjate ühenduse tootest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja käitlemise eest ning kannab sellega seotud kulud.

Praktikas on tekkinud olukord, kus rehvitootjate kogumispunktidesse tuuakse vanarehve, mis on näiteks eemaldatud mootorsõiduki alt, jäätmeks muutunud pukseeritavast seadme, maastikusõiduki või romusõiduki alt. Eestisse toodi 2018. aastal ca. 6921 tonni ja 2019. aastal ca. 1454 tonni romusõidukeid. Enamasti müüakse nende all olevad rehvid edasi, kuid need ei ole tootjavastutusega kaetud. Nende edasise käitlemise eest peavad aga tasuma need rehvitootjad, kes rehve Eestis turule lasevad.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder selgitab, et jäätmeks muutunud rehvide vastuvõtmisel ei saa kontrollida, kas need jõudsid turule mootorsõiduki all või eraldi ostetuna.

"Mootorsõidukid koos rehvidega kuuluvad tootjavastutuse alla ja ka mootorsõidukite all olevate rehvi käitluse kulud peab katma nende tootja," ütles Mölder ning lisas: "Seetõttu on vaja kulude õiglasemaks jaotumiseks täpsustada rehvitootja mõistet."

Seni kehtinud termin määratles rehvi tootjana üksnes isiku, kes valmistab rehve või veab neid majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse. Eelnõu täiendataksegi nüüd nii, et termini "tootja" alla kuuluvad ka need tootjad, kes lasevad rehve turule nii iseseisvalt kui ka koos haagisega, pukseeritava seadmega ning maastiku- või mootorsõidukiga.

Tarbija jaoks seadusemuudatus muudatusi ei too ning kasutuseta rehvid saab endiselt viia rehvitootjate kogumispunktidesse. Eelnõuga kehtestatakse lihtsalt kõigile tootjatele ühesugused kohustused sõltumata sellest, kas turule lastud rehv on sõiduki küljes või mitte ning kas asjaomasele sõidukile kohaldub eraldi tootjavastutus.

Eelnõuga täpsustatakse ka põllumajandusplasti terminit ning tehakse mõningad tehnilised muudatused, millega ajakohastatakse metallijäätmete kokkuostuga seotud sätteid. Samuti parandatakse ebatäpsus, mis on seotud maavarade kaevandamisjäätmete käitlemise nõuetega. Lisaks muudetakse ja täiendatakse prügila käitamiseks jäätmeloa ja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud garantiid või finantstagatist käsitlevaid sätteid ning täpsustatakse ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel nõutud garantiid või finantstagatist käsitlevaid sätteid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade