Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
RMK hakkab Võrumaa soos turbasammalt külvama (2021-10-13 08:53:55)

Freesturbaala Ess-soos, kuhu hakatakse turbasammalt külvama.
Foto: Priit Voolaid

RMK alustab kolmapäeval, 13. oktoobril Võrumaal Ess-soos turbasambla külvi endisele turbakaevandusalale. Kui kõik õnnestub, peaks kolme-nelja aasta pärast kaevandamise tõttu rikutud alal laiuma roheline samblaväli.

Kokku külvatakse Ess-soos turbasammalt ligi 18 hektarile. Varem on seda tööd mehhaniseeritult sama suures mahus tehtud Maima jääksoos Pärnumaal.

RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu sõnul külvatakse sammal üheksakümnendate aastate lõpus maha jäetud freesturbaalale, kus ligi paarikümne aasta jooksul pole soole omane taimestik õieti taastuma hakanud.

Külviks tarvilik materjal koguti Tartumaalt Sangla toomisväljakult kahe hektari suuruselt alalt, kus hakatakse turvast kaevandama ja kust turbasammal tööde käigus nagunii hukka saaks. "Ühe hektari suuruselt doonoralalt saame materjali külviks 10-15 hektarile, seega võtame sammalt väikse varuga," märkis Priit Voolaid. Sammal kooritakse võimalikult õhukese kihina. Külviala eelnevalt silutakse, et see oleks võimalikult ühes tasapinnas.

"Rajatraktori külge kinnitatakse sõnnikulaotur, millega turbasammalt külvatakse. Laoturi järgi sõidab masin, mis katab sambla põhuga, et kaitsta seda kuivamise eest," selgitas Voolaid, kuidas tööd käivad. Seejärel suletakse kiiresti kuivenduskraavid ja tõstetakse veetase piisavale kõrgusele.

"Ilmad on praegu turbasambla külviks väga soodsad olnud - pole palju vihma sadanud ning masinad ei vaju sisse, samas pole ka liiga kuiv, et materjal ära kuivaks," täheldas Voolaid.

Kasutusel olev meetod on pärit Kanadast ning kui külv õnnestub, hakkab alal turbasammal kasvama oluliselt kiiremini, kui see looduslikult juhtuks. See on oluline ka keskkonnamõjude leevendamise eesmärgil, sest endised turbakaevandusalad, kus veetase on alandatud ja mis pole taimestikuga kaetud, emiteerivad palju süsinikku. Taastamistööde järel aga hakkavad sood taas süsinikku siduma. Jääksoode taastamist peetakse kuluefektiivseks ja lihtsalt rakendatavaks kasvuhoonegaaside sidumise meetmeks.

Mullu külvati sarnases mahus ja samal moel turbasammalt Pärnumaal Maima jääksoos. Voolaid tõdes, et päris sada protsenti külv seal ei õnnestunud, sest osa alasid jäi pärast liigse vee alla. "Võtsime Maimast õppust ja tegime projekti muutusi, et külviala vee alla ei jääks," tõdes looduskaitsespetsialist. "Loodan, et saame Ess-soos seda vältida."

RMK alustas Ess-soos taastamistöid eelmisel aastal, kokku koos külvatava alaga taastatakse sookooslust ligi 160 hektaril. Voolaid märkis, et Ess-soo on ka kompleksne uuringuala, mis on Tartu Ülikooli teadlaste huviorbiidis olnud juba enne taastamistööde algust.

"Teadlaste abiga saame siin teada, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veere˛iimi taastamisel kõige tulemuslikumad ja milline on erinevate taastamisviiside mõju keskkonnale," lisas Voolaid.

Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 12 500 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel.



Allikas: RMK pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.