28. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli juureökoloogia professor Ivika Ostonen-Märtin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Ökosüsteemide peidus pool ehk Kuidas taimede juured mulda ja kliimat mõjutavad".

Taimede juured kasvavad üldjuhul mullas. Nad ankurdavad taime mulda ning varustavad teda vee ja toitainetega. Juurte kasvamise ja talitlemise käigus viiakse maa alla suur hulk fotosünteesi protsessis atmosfäärist seotud süsinikku. Professor Ostonen-Märtini sõnul on nende süsinikühendite edasine saatus mullas pälvinud viimasel kümnendil kliimamuutusi arvestades erilist tähelepanu, sest tähtis on mõista, mil moel süsinik aastakümneteks, -sadadeks või veelgi kauemaks mulda seotakse.

Professor Ivika Ostonen-Märtin tutvustab inauguratsiooniloengul taimejuurte tähtsust ökosüsteemide süsiniku- ja muudes aineringetes ning nende rolli taimekoosluste kohanemisel keskkonnamuutustega. "Taimede juured käivitavad miljoneid organisme hõlmava toiduahela mullas, aga me teame sellest vähem kui tähtedest taevalaotusel," sõnas ta.

Erilist tähelepanu pälvivad uued lahendused, mis võimaldavad vaadelda ja hinnata mullas kasvavat ja talitlevat, kuid silmale nähtamatut taimeosa. "Uurimistöös, mis käsitleb ökosüsteemide kohanemist kliima- ja maakasutusmuutustega, on rõhuasetus nihkunud maa alla, aga seal toimuva nägemiseks peab nutikas olema," lausus Ostonen-Märtin.

Tehnoloogia ja molekulaarsete meetodite ülikiires arengus oleme lähedal sellele, et seni väga aeganõudev ja keerukas ökosüsteemide maa-aluse osa uurimine muutub lihtsamaks. Nii avanevad võimalused mõista neid võtmeprotsesse, mis tagavad elurikaste ökosüsteemide kohanemise ja säilimise ning on aluseks ka ökosüsteemide targale ja säästlikule majandamisele.

Professor Ivika Ostonen-Märtin on lõpetanud Tartu Ülikooli 1995. aastal botaanika ja ökoloogia erialal. Seejärel jätkas ta õpinguid taimeökoloogia ja ökofüsioloogia magistrantuuris ning tegi teadustööd uurimisprojektide juures, millest kasvas välja ka tema doktoritöö teema. Aastatel 1999-2001 töötas ta lisaks doktorantuurile Eesti metsakaitsealade võrgustiku projektis botaanikuna. Uusi juureökoloogia metoodikaid käis ta õppimas Soome Metsauurimisinstituudis ja Rootsi Põllumajandusülikoolis. 2003. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja "Peente juurte struktuur, dünaamika ja osatähtsus kuusiku netoproduktsioonis sõltuvalt kasvukohatingimustest".

Alates 2004. aastast on Ivika Ostonen-Märtin töötanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis teaduri ja seejärel vanemteadurina. Alates 1. jaanuarist 2021 on ta juureökoloogia professor. Oma uurimistöös keskendub ta ökosüsteemide maa-aluse osa ökoloogiale, ennekõike taimede juurte ja nendega seotud risosfäärikoosluste talitlemisele ning kohanemisele erinevates kliima- ja keskkonnatingimustes. Tema tööd uurimuste tsüklis "Juurtoitumise strateegiad metsade jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes" hinnati 2014. aastal riikliku teaduspreemiaga.

Inauguratsiooniloengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel.

Üritusel järgitakse riiklikke korraldusi ja kontrollitakse osalejate nakkusohutust. Palume loengul osalejatel koos isikut tõendava dokumendiga kaasa võtta tervisetõend vaktsineerimiskuuri läbimise, Covid-19 läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta (tervishoiutöötaja poolt kuni 72 tundi enne üritust tehtud PCR-test).

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade