Mõõtmised piirkoridoris viiakse läbi ühtse metoodika alusel. Kahe ja poole kuu jooksul on Maa-ameti neljaliikmeline meeskond 340 kilomeetri pikkusel alal teinud mõõtmisi kokku rohkem kui sajakonnal geodeetilisel punktil. Ees on veel ootamas mõõtmised piiri kagu- ja edelasektoris. "Tegemist on eelkõige projekteerijatele ja ehitajatele vajaliku andmestikuga, mida kasutatakse piiriüleste rajatiste nagu maanteed, viaduktid ja raudtee ehituse puhul," selgitas Maa-ameti geodeesia osakonna juhataja ja projekti Eesti-poolne juht Karin Kollo.

"Kahe riigi koordinaat- ja kõrgussüsteemide ühtlustamine on võrdlemisi haruldane töö, mida tehakse korra sajandis ja mille tulemused jäävad kasutusse mitme inimpõlve jaoks," selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Et projekt on erakordne ja selle üks fookuspunkt kaksiklinna Valga-Valka geodeetiliste võrkude ühildamine, tulid välitööde lõppu Valgas-Valkas vaatama ja projekti edasistest etappidest rääkima ka Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuuri peadirektor kolonel Mārtiņš Liberts. "Meie eesmärk on pakkuda täpseid, ajakohaseid ja ühtlustatud asukohapõhiseid andmeid ja teenuseid avalikuks kasutamiseks Eesti-Läti piirialal. Projekti tulemusel valmib kõrguste ja koordinaatide teisendusmudelite veebirakendus, mis tehakse kättesaadavaks Maa-ameti ja Läti Ruumiandmete Informatsiooni Agentuuri veebilehel avaandmetena," avas Tiits kohtumise sisu ja projekti järgmisi etappe selgitades.

Eestis ja Lätis kasutusel olevad riiklikud geodeetilised süsteemid põhinevad Euroopa referentssüsteemidel. Samas kasutab kumbki riik oma territooriumil geodeetiliste süsteemide kinnistamiseks mõnevõrra erinevaid lähteandmeid ja mõõtmistulemusi. Seetõttu esineb Eesti-Läti piirialal lahknevusi nii kõrgus- kui ka koordinaatväärtustes. Euroopa regionaalse koostööprojekti Interreg "Geodeetiliste süsteemide harmoniseerimine Eesti-Läti piirialal (GeoRefAct)"käigus kahe riigi koordinaat- ja kõrgussüsteemid ühtlustatakse.