Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. "Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas," lausus Mölder.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas.

Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam.

Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.

Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade