Esimesed jäänähted tekkisid Eesti merealadele 2020 aasta detsembri I dekaadi lõpus. Need piirdusid vaid rannikulähedaste vetega ja jäid ilma soojenemise tõttu lühiajalisteks. Uuesti külmenes ilm uuel aastal. Jaanuari I ja II dekaadi jooksul tekkisid nii Soome lahe, Väinamere kui ka Liivi lahe madalamatesse lahesoppidesse ja ranniku lähedale uued jäävormid ja seekord püsivamalt. Kinnisjää tekkis kõige varem Pärnu lahele (12.01), ulatus kõige kaugemale 10.veebruari paiku (Manilaid-Võiste jooneni) ja jää paksus oli orienteeruvalt kuni 30 cm.

Veebruari I ja II dekaadil võis täheldada kitsast kinnisjääriba nii Narva lahe ääres kui ka Lääne-Eesti saarte piirkonnast. Väinameri kaanetus täielikult 10.veebruari paiku (kuni 25 cm).

Kinnisjää lagunes Eesti rannikuvete erinevates piirkondades märtsikuu jooksul ja täielikult jäävabaks võib lugeda laevatatavaid teid alates 14.aprillist 2021.

Keskkonnaagentuuri koostatud jääkaarte kasutavad oma töös näiteks Politsei- ja Piirivalve Amet, Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise osakond, Läänemere riikide jääteenistused, mereväe sidekeskus ja paljud sadamad. Jääkaart on leitav ka Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse kodulehelt, kust saavad jälgida jääolukorra muutusi ka teised huvilised.

Millised on olnud jääseire tegemisel ja kaartide koostamisel suurimad uuendused/muudatused võrreldes varasemate aegadega?

Varasemad jääkaardid meie arhiivis pärinevad talvest 1944-1945 (esimene jääkaart valmis 24. novembril 1944). Aastakümnete jooksul on töö teinud läbi suuri muudatusi ja moderniseerimisetappe. Alates 1997.a. jaanuarist joonistatakse jääkaarte arvutis. Varem tuli suur osa jääinfot rannikumerejaamadest, lisaks oli raskemate jääolude puhul avamerel võimalik tellida lennukivaatlusi. Praegu kasutatakse jääkaardi koostamisel põhilise info allikana erinevad satelliidipilte.

Kuigi jäähooaeg on merealadel lõppenud ja kevad saab aina hoogu juurde, siis meie suurimal järvel Peipsil triivivad veel viimased jääpangad läänekalda suunas.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade