"Eesti väiketootmises on viimastel aastatel toimunud suur arenguhüpe. Erinevate piirkondade kohalikud tootjad pakuvad nii traditsioonilisi kui ka uusi ja innovaatilisi tooteid, mis rikastavad Eesti tarbija toidulauda, annavad tööd kogukondadele maapiirkonnas ning hoiavad elus nii rahvuslikke retsepte kui valmistamise viise. Selleks, et Eesti restoranid kasutaksid üha rohkem kohalikku toorainet ja et kohalik toit oleks hästi kättesaadav ka kaubanduses, on vaja veelgi täiustada toidutootjate koostööd, mis aitab tootjatel pakkuda äritarbijate vajadustele ja nõuetele vastavat toodangut ning tagada tarnekindlust," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Projekti "Baltic Sea Food" esimeses etapis kaardistati kohaliku toidu turustamise olukord kümnes riigis. Seejärel töötati välja ärimudeli raamistik ning koostati selle juurde kuuluv käsiraamat, mis aitab toiduvõrgustikel mudelit paremini mõtestada ning tutvustab häid tavasid osalevatest riikidest. Ärimudel katab erinevaid teemasid, mis on vaja lahendada toodete turustamisel: kliendid, tooted, turundus, müük, ladustamine, transport ja logistika.

"Minu hinnangul on projekt andnud hea võimaluse teiste riikide kohalike toidumaastikega tutvumiseks ning koondanud parimaid praktikaid, mis on abiks väikeettevõtjatele, kes soovivad alustada koostööd toiduvõrgustiku vormis, pakkudes oma tooteid just ärikliendi segmendile. Loodud mudel on hea abivahend, mis kirjeldab erinevaid alternatiivseid lahendusi," sõnas projektile heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Üheks konkreetseks väljundiks Eesti jaoks on kohaliku toidu- ja joogitootjate andmebaas. "Andmebaas koondab toidu- ja joogitootjaid üle Eesti. Tegemist ei ole veebipoega, kuid ettevõtja info juures on kuvatud ka veebipoe link, kui ettevõttel see olemas on. Registreerumine andmebaasi on vabatahtlik ja ettevõtjal on igal ajahetkel võimalik ise oma ettevõtte andmeid täiendada ja muuta. Sooviks on, et toidupakkujad leiaksid tee sellesse andmebaasi ja maaturismi sektoris pakutaks enam kohalikust toorainest valmistatud toitu, " selgitas Eesti Maaturismi ühingu juht Raili Mengel.

Igas osalevas riigis testisid projekti "Baltic Sea Food" raames loodud ärimudeli toimimist üks või mitu pilootpiirkonda, kes olid valmis B2B mudelit rakendama hakkama või katsetama uue ärisuunaga alustamiseks. Eestist osalesid mudeli testimises kaks organisatsiooni, TÜ Taluturg ning TÜ Ehtne Saaremaa.

Lisaks valmis projekti tulemusena Eestis ka kohaliku toidu andmebaas, kus hetkel on ca 275 Eesti ettevõtet, kes pakuvad oma toodangut nii ärikliendile kui lõpptarbijale. Andmebaas on leitav: https://www.eestitoit.ee/et/content/eesti-toidu-ja-joogitootjate-andmebaas

Programmist Interreg Baltic Sea Region rahastatava projekti "Baltic Sea Food" raames tegid koostööd 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni. Projekti eesmärk oli välja töötada toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada. Projekt kestis 2017. aasta 1. oktoobrist kuni 31. märtsini 2021. Projekti juhtpartner oli Eestis Maaeluministeerium. Lisaks osalesid projektis Eesti-poolsete partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Konverentsi kava ja link osalemiseks on leitav: https://epkk.ee/25-03-2021-laanemere-maade-kohalik-toit/

Projekti materjalid on leitavad: http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project