Keskkonnaminister Tõnis Mölder peab väga oluliseks, et loodav arengukava keskendub elurikkusele ja sinna hõlmatakse ka looduskaitse arengusuunad. "Eesti looduse olukorda võib küll hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, siiski olen veendunud, et loodav arengukava annab meile võimaluse oma loodusväärtusi veelgi paremini hoida," lausus keskkonnaminister.

Seni on keskkonnavaldkonna katusdokumendiks olnud 2007. aastal koostatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis aga tänaseks hetkeks ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi. Lisaks on eri aegadel tehtud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse eri alavaldkonnad ja tervikpilt ühte arengudokumenti. Vaid metsanduse arengukava aastani 2030 koostatakse eraldiseisvalt.

Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamist nõuab ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine. Eri arengusuundade paremaks juhtimiseks koostatav arengukava lähtub nii Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalistest sihtidest kui ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidest.

Töö arengukava koostamiseks käivitub kuues valdkonnas:
- ringmajandus,
- kliima, välisõhk ja kiirgus,
- mere- ja veekeskkond,
- elurikkus,
- keskkonnateadlikkus,
- maa, ruum ja ilmainfo.

Kokku moodustatakse 19 töörühma, kelle ülesandeks on välja selgitada valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel. Töörühmadesse kaasatakse erialaeksperte ja teadlasi. Juhtkomisjoni ja töörühmade koosseis ja täpsemad ülesanded, vastutus ning töökorraldus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga.

Hiljemalt kolm aastat enne loodava arengukava kehtivuse lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade