Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Värske uuringu tulemusena saab osa kalaliike suurema kaitse (2021-02-23 08:35:12)

Äsja valminud uuring ütleb, et suur püügikoormus ohustab mitme kalaliigi head seisundit, mistõttu on vaja seada nende püügile lisapiirangud.

"Kalandusest tulenev surve ning liikide selektiivne väljapüük on meie mereala kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondade üks suurimad mõjutajad," ütles kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin. "Paljude erinevate tegurite koosmõjul on osa kalade seisund kehvemaks läinud, mistõttu vajavad püügivõimalused ja -piirangud kaasajastamist."

Uuringu käigus selgitati välja poolsiirdekalade (karplaste ja haugi) ning merisiia ökoloogiliselt ja bioloogiliselt olulised piirkonnad, et parandada nende liikide kaitset. Selleks tuleb avada rändeteid ning kaitsta ja taastada kudealasid. Samuti inventeerisid uuringu tegijad poolsiirdekalade kudejõed ja nende suudmealad (kalapüügieeskirja lisas 8 nimetatud jõed) ning analüüsisid kaubanduslikult kasutatavatele kaladele kehtestatud piirmõõtusid. See on oluline eeltöö tolleks, et vähendada selektiivse väljapüügi survet nendele kalaasurkondadele.

Poolsiirdekalade hea keskkonnaseisundi huvides on vaja teha püügimuudatusi erinevate merepiirkondade väljavooludel, mis ühendavad merd rannikujärvede ja muude kuderändel olevatele kaladele kudetähtsate süsteemidega. Nii ei tohiks 1. märtsist kuni 31. maini kala püüda 500 m raadiuses Mõisalahe, Laidevahe, Puulaiu, Raudsilma, Teorehe ja Vööla mere väljavooludel ning teatavas ulatuses ka Hara lahes. Lisaks on vaja teha veekogude parendustöid, et tagada kaladele pääs koelmualadele. Osa nondest on juba viidud sisse praegu kehtivasse kalapüügieeskirja.

Hiiumaa kaguosa rannikumeres kudeva merisiia seisundi parandamiseks uuendati kaitset Õunaku ja Soonlepa lahe koelmutel 10. oktoobrist 30. novembrini. Samuti soovitatakse kehtestada Hiiumaa kaguosa, Pakri lahe ja Väikese väina siia asurkondade seisundi kaitseks nakkepüüniste silmasuuruseks 110 mm siia kudemise ajal (10. oktoobrist 30. novembrini) ning kudealal püügikeeld Pakri lahes.

Töös analüüsiti ka kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade piirmõõtude kaasajastamise vajalikkust. "Tolle tulemusena jõuti tõdemuseni, et korrigeerima peaks haugi ja koha piirmõõtusid, ülejäänud kalaliikide omi mitte," selgitas Märtin.

Kalavarude jätkusuutlikkuse huvides on oluline, et kalapüügi mõju kalaasurkondade suuruselisele ja vanuselisele struktuurile ei pärsiks asurkonna juurdekasvu. Ülepüütud kalaasurkondadele on omane just vanemate vanuserühmade väga väike suhteline arvukus või sisuliselt puudumine. Selline on olukord just haugi ja kohaga Eesti merealadel. Eesti mereala asustava haugi asurkonade jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku pikkuselise ja vanuselise struktuuri saavutamiseks soovitatakse seada haugi püügivahemikuks (kala täispikkus) 45-75 sentimeetrit tugeva püügisurve korral või 45-100 sentimeetrit mõõduka püügisurve korral. Koha asurkonna loomuliku pikkuselise ja vanuselise struktuuri saavutamiseks on otstarbekas korrigeerida püügivahemikku 46-50 sentimeetrini tugeva püügisurve korral ja 46-67 sentimeetini mõõduka püügisurve korral.

Kuna ka lestavaru pikkuseline ja vanuseline struktuur ei viita asurkonna heale seisundile, on vaja läbi viia lisauuringud lesta asurkondade leviku, seisundi ning majandusliku tähtsuse selgitamiseks.

Soovitused ahvena asurkonna piirmõõdu muutmiseks valmivad selle aasta jooksul.

Uuringu "Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine" viis aastatel 2018-2020 Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel läbi Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Uuring on leitav SIIT



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.