Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti sookaitse häll, Alutaguse rahvuspark saab ühtse kaitse-eeskirja (2020-12-18 05:44:33)

Keskkonnaminister Rain Epler viis 17.12.2020. a. valitsusse kinnitamiseks Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja. Rahvuspargis kaitstakse ohustatud ja haruldasi soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja rannikukooslusi, eesmärk on tagada 91 liigi kaitse. Rahvuspargiga liidetakse 38 hektarit seni kaitseta laane-, salu- ja soovikumetsi ning Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaik.

"Kui valitsus kaitse-eeskirja heaks kiidab, saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud Alutaguse rahvuspark päris valmis," nentis keskkonnaminister Rain Epler. "Praegu kehtib rahvuspargi eri osades erinev kaitsekord. Ühtse kaitse-eeskirja kokkupanemisel lähtusime sellest, et kehtivaid kaitsekordasid võimalikult vähe muuta ning maaomanikele ning teistele huvigruppidele võimalikult vähe lisapiiranguid kehtestada." Lisaks on ministeeriumis arutlusel ELF-i ettepanek laiendada Alutaguse rahvusparki veel 28 000 ha võrra. Ettepanekule korraldab Keskkonnaamet ekspertiisi koostamise. Ekspertiisis hinnatakse kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust ja see peaks valmima järgmise poolaasta lõpuks. Samas teame juba praegu, et ettepanekus ei ole hinnatud kaitseala moodustamise sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja ei ole esitatud ka uut infot võimaliku kaitseala väärtuste kohta. "Kui taolisel viisil on võimalik väga suurele osale Eestimaast piiranguid rakendada, siis tekib küsimus, kas meie seadused on ikka kõiki arvestavalt koostatud," sõnas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma selgitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja kommenteerides, et nii suure ala ja erineval ajal kehtestatud kaitsekordade ühtlustamisel pidi kaitseala piire natuke korrigeerima. Tsoneeringu muudatused puudutavad valdavalt riigimaid, kokku läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 988 ha, sellest eramaad on 18,7 ha. Eramaa tsoneerimine on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava uue elupaigaga.

Praegu on Alutaguse rahvuspargi territoorium kaitse all Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitsealana, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitsealana ning Narva jõe ülemjooksu hoiualana.

Kõige pikemat aega, alates 1930. aastatest on Alutagusel kaitse all olnud Ratva raba ja Iisaku Kirikumäe parkmets. Muraka soostikus asuvast Ratva rabast on alguse saanud Eesti sookaitse ajalugu, kui 1938. aastal loodi 1109,1 ha suurune Ratva rabareservaat, mille algne eesmärk oli kaljukotkaste pesapaiga kaitse. Ülejäänud osa rahvuspargist on esimest korda kaitse alla võetud eri õigusaktidega ja eri ajal, enamasti nõukogude perioodil. Üksnes Struuga ala ja Narva jõe ülemjooks on kaitse alla võetud sel sajandil.

Rahvuspargi ala on rikas ja tähelepanuväärne ka II maailmasõja aegse militaarpärandi poolest, mida leidub eriti rikkalikult Narva ja Poruni jõe äärsetes metsades, kus kunagised kaitseliinid, kaevikud, punkrijäänused ja plahvatuslehtrid ning Puhatu soos kulgev raudteetamm on looduses siiani märgatavad.

Alutaguse rahvuspark moodustati 24. novembril 2018. Pärast ühtse kaitse-eeskirja kehtestamist on rahvuspargi pindala 45 019 ha.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.