Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Esimene Eesti patsient on saanud raviks koroonast paranenud inimeste vereplasmat (2020-12-07 08:30:37)

Kevadsuvel avaldas ligi 500 inimest soovi osaleda Tartu Ülikooli teadlaste uuringus ja loovutada oma vereplasmat, et seda saaks kasutada koroonat põdevate inimeste raviks. Doonoripinki jõudis 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi. Nüüdseks on esimene raskelt koroonat põdev patsient SARS-CoV-2 antikehadega vereplasma ülekande saanud.

Koroonapandeemia esimese laine harjal kutsusid Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased, Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus COVID-19 läbi põdenud 18-56-aastaseid inimesi loovutama vereplasmat, et manustada seda raskelt haigestunud inimestele ravi otstarbel.

Uuringu üks eestvedaja, Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent Juri Karjagin ütles, et kuna COVID-19 ravivõimalused on piiratud, mõtlesid arstid ja meditsiiniteadlased proovida üht ammu tuntud meetodit: nakkuse saanud, kuid tervenenud inimeste vereplasma ülekannet. "Infektsioonhaiguste ennetamisel ja ravis on haigusest taastunud inimese plasma ülekannet kasutatud enam kui sada aastat. Lähemast ajast on tuua näiteid nii seagripipuhangust kui ka SARS-1 epideemiast," rääkis Karjagin.

Doonori profiil

Teadlaste ja arstide üleskutsele loovutada vereplasmat reageeris e-kirja ja telefoni teel ligi 500 inimest. "Esimesena suhtles doonorikandidaatidega doktor Ain Kaare, kes selgitas välja esmase sobivuse uuringusse. Huvilisi oli palju, aga doonoriks sobivuse kriteeriumid täitsid vähesed," tõdes Karjagin. Nii jäi sõelale vaid 36 naist ja 19 meest.

Nende 55 inimese põhjal võib öelda, et keskmise doonorikandidaadi vanus oli 37 aastat, kaal 73 kg ja hemoglobiininäit 139. Suurem osa neist kuulusid 0- ja A-veregruppi - vastavalt 16 ja 26 inimest. Vähem kui pooltel doonorikandidaatidel oli haigusnähuks köha, kuid esines ka kurguvalu ja hingamisraskust. Kõige sagedasemad haigusnähud olid palavik ja maitsemeele muutus. 48 inimest põdes haiguse läbi kergelt ja ravis end kodus, kolm oli haiglaravil tavaosakonnas ja kaks intensiivraviosakonnas.

Doonori sobivuse kinnitamine

Välja valitud 55 doonorikandidaadil määrati antikehade hulk ja tehti ka neutralisatsioonitest hindamaks antikehade tõhusust. "Kuna me ei olnud kindlad, kas ainult antikehad suudavad viirust pärssida, tegime koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning Tartu Ülikooli laboritega ka neutralisatsioonitesti," selgitas Karjagin.

Selleks segati Eesti päritolu SARS-CoV-2 viirus plasmaga ja inkubeeriti ühe tunni vältel. Seejärel lisati vero E6 rakud ning kogu segu inkubeeriti neli kuni seitse päeva 37 °C juures. Testi tulemust hinnati mikroskoobi abil.

"Testiga määrasime tiitrid ja selle põhjal olid 55 doonorist 35-l need liiga madalad ehk nende viirusevastane aktiivsus ei oleks täitnud eesmärki. Nii jäi meile 20 patsienti. Eri põhjustel ei saanud me kaasata veel üheksat patsienti: takistustena kerkisid esile näiteks värske tätoveering, puukborrelioosi diagnoos ja doonori reaktsioon veeniprotseduurile," kirjeldas Karjagin. Vereplasmaloovutuseks tehtava afereesiprotseduurini jõudis lõpuks 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi.

Plasmaravi saab esimene patsient

Seni on COVID-19 läbi põdenute vereplasma oodanud sügavkülmikus oma aega, kuid möödunud nädalal avanes esimene võimalus plasmaülekanne teha, sest Tartu Ülikooli Kliinikumis oli ravil koroonat raskelt põdev patsient, kes vastas kõigile tingimustele.

"Selle kohta, milline patsient sobib haiguse läbi põdenud inimese plasmat saama, on hulk tingimusi," tõdes Karjagin. Näiteks ei tohi haigestumisest olla möödas rohkem kui kümme päeva. "See on ajavahemik, mil patsiendi enda antikehade tase on piisavalt madal. Kui saame sel ajal talle manustada juba valmis olevaid antikehi, võib see haiguse kulgu kergendada," kirjeldas Karjagin. Intensiivravis olevale patsiendile ei ole mõtet seda protseduuri teha, sest tal on endal juba antikehad tekkinud.

Muude eelduste seas on veel ägedalt kujunev hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25 korra minutis ja rindkere röntgenpildil nähtavad infiltraadid, mis hõlmavad hinnanguliselt üle 50% kopsupindalast.

Karjagin avaldas lootust, et peagi võib Eesti esimesel koroonast paranenute vereplasmat saanud patsiendil näha positiivset ravitulemust.

Dotsent Juri Karjagin pidas ettekande "Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis" Tartu Ülikooli konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega", mida saab järelvaadata UTTV keskkonnas. Konverentsi teisi ettekandeid saab vaadata veebikeskkonnas worksup.com (event ID: koroonakonverents).



Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.