Järjest enam infektsioonhaigusi ei allu mikroobivastasele ravile, kuna tekkinud on antibiootikumiresistentsus. Praeguseks on resistentsust täheldatud näiteks urotrakti infektsioone, tuberkuloosi, suguhaigusi ja bakteriaalset kopsupõletikku põhjustavate mikroobide puhul. Antibiootikumiresistentsus on ülemaailmne probleem, mis nõuab tähelepanu ja kiiret tegutsemist. Eestis kasutatakse inimmeditsiinis mikroobivastast ravi vähem kui Euroopas keskmiselt. Teadlased täheldasid aga, et sageli kipuvad Eesti arstid kasutama liiga laia toimespektriga antibiootikume. See võib soodustada resistentsuse teket ja soovimatuid kõrvaltoimeid.

Neli soovitust antibiootikumikasutuse ohjeldamiseks

Teadlastel on olukorra lahendamiseks neli peamist soovitust. Esmalt on vaja riiklikku antibakteriaalse ravi juhendit, mis oleks koostatud Eesti antibiootikumiresistentsuse andmete põhjal koostöös erialaseltsidega.

Teiseks tuleb välja töötada riiklik antibakteriaalse ravi auditeerimise ja tagasiside andmise süsteem. Seejuures soovitavad teadlased alustada auditeerimist arstidest, kes määravad oma töös patsientidele antibakteriaalset ravi kõige sagedamini - need on perearstid, lastearstid ja hambaarstid.

Antibiootikumide kasutamist väljaspool haiglaravi on vaja analüüsida põhjalikult ja korrapäraselt, näiteks iga kolme aasta järel. Selle käigus tuleb hinnata, kuidas ambulatoorsete mikroorganismide antibiootikumiresistentsus aja jooksul muutub. Suuremat tähelepanu vajab arstide täienduskoolitus antibiootikumide kasutamise vallas.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ütles, et Tartu Ülikooli teadlaste uuringu vahetulemused aitavad täpsemalt määratleda kitsaskohti inimtervise valdkonnas. "Projekt on veel poole peal, aga selle tulemustest on juba suur abi, et töötada välja ja kohandada riiklikku mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava ja antibakteriaalse ravi juhendeid," sõnas ta.

Teadlaste soovitused põhinevad rakendusuuringu "Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja resistentsuse ohjamise võimalused" vahetulemustel. Uuring vältab 2022. aasta keskpaigani. Seda rahastab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest.

Uuringu vahearuanded leiab projekti veebilehelt.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade