1920. aastal loodi Eestisse riiklik seemnekontrollijaam, eesmärgiga tõsta põllumajanduskultuuride seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu. 100 aastat tagasi, 19. oktoobril 1920. aastal, kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja alustati tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga.

Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus seemnekontrolljaam rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, ISTA) liikmeks.

"ISTA pikaajaline liikmelisus, koostöö Balti- ja Põhjamaade seemnekontrolli laboritega, tellijad Taanist, Leedust ja kõige värskemana ka Rootsist," sellisena kirjeldab Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg asutuse seemnekontrolli labori tänast kõrget taset.

100 aastat on Eestis riiklikul tasandil katkematult seemnekontrolliga tegeletud. Nõukogude ajal oli igas rajoonis seemnekontrolli labor ning külviseeme oli pideva kontrolli all. Eesti taasiseseisvumisel asus riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas ja maakondades oli 14 laborit. 1998. aastal liideti seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskusega, tänase Põllumajandusuuringute Keskusega (PMK).

"Seemnekontrolli analüüsimeetodid on kõige konservatiivsemad ja püsinud muutumatuna rohkem kui 100 aastat," ütleb Kristina Soon, PMK seemnekontrolli labori juhataja. "Muutunud on vaid vahendid mille abil analüüse tehakse - luupide ja luuplampide asemel on kaasaegsed mikroskoobid, heegeldatud idanevuslappide asemel on kvaliteetne idanevuspaber, aknalaual kasvatamise asemel kasutatakse reguleeritava valgus- ja niiskus režiimiga kasvatuskappe."

Taustaks:

PMK seemnekontrolli labori töö eesmärgiks on määrata põllukultuuride, köögiviljade, maitsetaimede, lilleseemnete seemne kvaliteeti: puhtust, teiste taimede seemnete sisaldust, idanevust, niiskust, 1000 seemne kaalu, seemnetel esinevaid taimehaiguseid, seemnetega levivaid taimehaiguseid, tuulekaera sisaldust, eluvõimet, laokahjurite esinemist. Labor on akrediteeritud ISTA poolt ja omab õigust välja anda ISTA Sertifikaati-OIC (Orange International Certificate), millega saab Eesti seemnetootja minna rahvusvahelisele turule.
2019. aastal analüüsiti PMK seemnekontrolli laboris kokku üle seitsme tuhande proovi, mis teeb ühe töötaja kohta 440 proovi. Võrdluseks, et 1920. aastal analüüsiti seemnekontrollijaamas 122 proovi töötaja kohta.

Rohkem infot ajaloo kohta: https://pmk.agri.ee/et/laborid/seemnekontrollilabor100

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade