Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Värske uuring: jäätmerindel kümme aastat suuremate sortimise muutusteta (2020-10-08 09:00:52)


Värskelt valminud uuring näitab, et jäätmete sorteerimine pole Eestis viimase kümne aastaga kuigi palju paranenud. Muu prügi alla mattuvad kõige sagedamini pakendikonteinerid.

"Eesti on jäätmete mugavast ja tõhusast liigiti kogumisest veel kaugel, kuid jõulisema teavituse, riigi toetuse ja inimeste valmisolekuga pole miski võimatu," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk. Minister rõhutas kohalike ka omavalitsuste rolli tähtsust piirkondliku jäätmemajanduse korrastamisel ning viitas toetusele, mida tolleks tarbeks saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest taotleda. "Loomulikult tuleb igal ühel jäätmetele läheneda ka mitte kui prügile, vaid väärt materjalile, mida saab uuesti ringlusse võtta. Nii saame me vähendada keskkonnakoormust uuteks toodeteks vajaminevate ressursside arvelt ning hoogustada ringlussevõttu."

2012. aastal tehtud sarnase uuringuga võrreldes on segaolmejäätmete hulgas mõnevõrra suurenenud paberi ja papi osakaal, seda eelkõige pehmepaberi ning paberi- ja papp-pakendi varal. Biojäätmete osakaal on jäänud eelmise uuringu tulemustega võrreldes sisuliselt samaks, kuid biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmetes tervikuna on kasvanud. Biolagunevad jäätmed tuleb kas kompostida ning kasutada näiteks taimede kasvatamisel. Kui seda võimalust pole, tuleb need panna biolagunevatele jäätmetele mõeldud konteinerisse.

Pakendijäätmete osakaal on võrreldes eelmise sarnase uuringuga mõnevõrra suurenenud, neid oli uuringu andmeil 32% (2012. aasta uuringu ajal 29%). Pakendijäätmetest moodustas kõige suurema osa plastpakend, hõlmates kaaluliselt ligikaudu poole segaolmejäätmetes sisalduvatest pakendijäätmetest (segaolmejäätmeist vastavalt 16%). Plastpakendid on aga väärt tooraine, mida saab uuesti ringlusse võtta.

Uuringu tulemused näitavad, et hoonete juures eraldi konteineritega kogutud paberi- ja papijäätmete ehk vanapaberi koostis sõltub mõnevõrra piirkonna iseloomust. Paber- ja papp-pakendi osakaal oli vanapaberi konteinerites suurem korterelamutega piirkondades. Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit jms. Seda saab taaskasutada aga ainult juhul, kui need on eraldi sorditud, mitte visatud olmejäätmete sekka.

Liigiti kogutud segapakendijäätmete analüüside tulemused näitasid, et suurima osa kogutud jäätmetest moodustasid plastpakendid. Konteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal segapakendijäätmetes oli aga keskmiselt 28%. Avalikesse pakendijäätmete konteineritesse visatakse nii segaolmejäätmeid kui ka vanapaberit (ajalehed ja ajakirjad). Uuringu tulemuste põhjal toimub eriti suur pakendikonteinerite prügistamine eelkõige maapiirkondades. Sisuliselt kasutatakse teatud piirkondades pakendikonteinereid vanapaberi, segaolme- ning ehitus- ja lammutusjäätmetest lahtisaamiseks.

"Piirkondade jäätmekäitlemise võimekus on erinev, on neid, kes loonud oma elanikele võimalikult mugavad jäätmete liigiti kogumise võimalused, kuid on ka neid, kes vajavad veel järeleaitamist. Eesmärk ei ole kellelegi näpuga näidata, vaid ärgitada meie oma näidetest eeskuju võtma ning hoogustada kõigi osapoolte koostööd. Jäätmete tubli liigiti kogumine peab saama elementaarseks, mitte jääma erandiks," ütles minister.

Elektroonikaromude kohta näitasid sortimisuuringu tulemused, et jäätmejaamadesse toodud elektri- ja elektroonikaseadmetest suurem osa olid suured seadmed, milleks on pesumasinad, pliidid, ahjud jms, soojusvahetusseadmed (nt külmikud, kliimaseadmed, õliradiaatorid jms) ning ekraanid ja kuvarid (nt televiisorid, arvutikuvarid, sülearvutid jms).

Kokkuvõttes näitavad uuringu tulemused paraku, et segaolmejäätmete liigiline koostis ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud, mis omakorda viitab sellele, et olmejäätmete kogumise süsteemis pole sellel perioodil suuremaid arenguid toimunud. "Töö selle nimel käib täna jõulisemalt kui kunagi varem ning sellised reaalsed sammud nagu senisest agaram teavitus ja kohalike omavalitsuste toetamine annab usutavasti juba õige pea parema pildi," lisas minister.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude koostise ja koguste uuringu viis aastatel 2019 ja 2020 läbi Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn).

Uuringu terviktekstiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_
lopparuanne.pdf

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.